Kommentaar

Inga Raitar | Riikliku haigushoiukampaania mürgine tulevik (8)

Inga Raitar, imagoloog, 27. märts 2019, 18:07
Kohe peale valimisreklaamide lõppu algas teles kampaania, kus tuntud inimeste osavõtul igal reklaamipausil kutsutakse üles vähki ennetama. Klipp, mille iga minut maksaks, kui ta hinnakirja järgi eetrisse ostetaks, ühe vähiravi doosi, suunab inimese veebilehele, kus ainsa ennetusviisina soovitatakse mitte suitsetada, vähendada stressi ja süüa tervislikult.

Olgu, valimistel maksumaksja raha eest massiivkampaaniaid teinud erakondade reklaamiraha saanud telekanalid võivad olla suuremeelsed ja anda tühjaks jäävat eetriaega tasuta. Poliitkampaaniaid tehes aastakasumit hüppeliselt suurendanud reklaamibürood võivad samuti tulevaste riiklike kampaaniatellimuste lootuses meisterdada klipid tasuta. Kampaaniat oma tuntud näo ja hea nimega samuti heatgevuslikult toetama soostunud sümpaatsed targad inimesed nagu Ülle Madise ja Aleksei Turovski annavad teada, et tuleb usaldada arste ja pidada vähihaigeid inimesteks. Nõutus minus aga üha süveneb, kuna massiivseks suureformaadiliseks vähiennetuseks ei pakuta ju midagi reaalset. Septembris toimuva heategevusürituse reklaamimiseks oleks nagu vara ja vähe tõenäone, et tasuta reklaamiaega septembrini jagatakse.

Vähiliit on vedanud sõeluuringu sisseviimist, nahavähi ja meeste tervise liikuvate kabinettide rajamist, kuid see on juba tekkinud haiguse avastamine. Lahenduseks pakub haigekassa tablette, keemiaravi ja kirurgilist sekkumist, kui raha jätkub. Kui ei jätku, saad teada, et sul on 21. sajandi katkuks kuulutatud haigus ja pead lootma imele või vähiravifondi kogutud vabatahtlikele annetustele. Aga kus on siis ennetus?

Keda oleks kunagi aidanud tele- või plakatikampaania probleemist reaalselt vabanemiseks? Eelmisel aastal samal ajal oli massiivne depressiooni ennetuskampaania, mis andis teada, et 7% eestlastest põeb depressiooni. Võisime riiklikult nentida, et meil on suur probleem ja jagasime voldikuid, mis ütlesid, et kuigi me ei tea, et peale keemiliste vahenditega sümptomite mahasurumise oleks teisi võimalusi, siis nüüd vähemalt tead, et sinule lisaks on veel tuhanded sama probleemi all kannatajad. Mis on selliste kampaaniate kasutegur, kas keegi suudab seletada?

Viis aastat elus

Kampaanias osalev õiguskantsler Ülle Madise vastas mu küsimusele, et rohkem kui pooled vähihaiged ravitakse nüüdisajal täiesti terveks; mida varem saadakse ravi, seda vähem on kannatusi ja seda enam lootust.

Selline väide sundis juba suurema huviga vähiliidu kodulehel surfama. Pooled saavad täiesti terveks – see kõlab ju väga võimsalt! 31. detsembril 2015 oli Eesti rahvastikus 57 367 isikut (22 627 meest ja 34 740 naist), kellel oli diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja, teavitab mind kodulehe statistikarubriik: „Vähihaigestumus on nii meestel kui ka naistel (1968–2015) kahekordistunud.

Teaduslikud ravimeetodid teevad hüppelisi progresse ja vähki haigestumine on kahekordistunud? Ent õnneks saavad ju pooled neist terveks, seega otsin innukalt edasi. Ja siis tabab mind lause, mille tõttu olen oimetu: „Vähielulemus Eestis suureneb. Üle poole patsientidest elab ravi algusest vähemalt viis aastat, mida vähiravis tinglikult loetakse tervenemise kriteeriumiks.“ Elada ravi algusest viis aastat tähendab tervenemist!

Sellele järgneb aga selge riiklik sedastus: „Vähk on ühiskonnale kulukas haigus, sest selle ravimine on ressursimahukas ja kahjud haigestunud inimese elukvaliteedile on suured ja sageli fataalsed.“ Hakkame vist kampaania pointini jõudma. Ja sealt see tuleb: „30–40% vähijuhtumitest on seotud inimeste tervisekäitumisega ja neid saaks tõhusa ennetustööga vältida.“ Ehk siis ennetame kulusid, mida kaks korda suurem hulk vähki haigestunud inimesi oma viletsa tervisekäitumisega riigile tekitab.

Siirdun veebilehe ennetusmeetodeid pakkuvasse alajaotusse. See algab paljutõotavalt, andes teada, et vähi põhjust pole võimalik üheselt nimetada. Ehk teadmata põhjust, püüame vältida tagajärgi. Kõlab üsna ebareaalselt. „Küll on aga teada, et 2/3 vähijuhtudest on seotud tubaka ja (väär)toitumisega.“ Niisiis jääb su haigus 2/3 sinu enda elustiiliveaks. Aga su hooliv riik panustab jõuliselt sinu teavitamisse.

Riiklik kahepalgelisus

Lisaks suitsetamisest loobumisele pakutakse ennetuseks puu- ja juurviljade söömist. Selle meetmeni jõudes ma tegelikult otsustasingi selle teksti kirjutada. Sest siin avaldub meie riiklik kahepalgelisus eriti drastilisel moel. Just praegu, kui teles algas mõistatuslik vähiennetuskampaania, otsustab maaeluministeerium „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2019–2023“ kinnitamise üle. Selle dokumendiga tutvumine aga paneb iga vähiennetuses osaleda soovija hambad hirmust plagisema. Eriti kui ta meenutab, mis ajast alates on vähki haigestumine kahekordistunud. Praktiliselt samast ajast, kui algas keemiliste taimekaitsevahendite kasutamine.  

Sööge aga terviseks puu- ja juurvilju, milles olevate taimemürkide piirnormi maaeluministeerium kavatseb tõsta. Ehk siis teeme kampaania, suunates inimesi sööma üha suuremas mahus mürgitatud toiduaineid.

Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega proovide osakaal Eesti päritolu toidus 2017. aastal oli 0,47%, sihttase 2023. aastal peaks aga jääma alla 1% ehk eeldatakse taimemürkide osakaalu suurenemist. Ka eeldatakse taimekaitsevahendite kasutamisega seotud rikkumiste osakaalu suurenemist – 2017. aastal oli see 3,6%, sihttase 2023. aastal peaks aga jääma alla 5%. Lisaks suurendatakse taimekaitsevahendite jääkide piirnormi põhjavee proovides ja mürgitaseme suurenemine „normaliseeritakse“ ka mullas.

Riigikontrolli tehtud (2016–2018) auditi „Riigi tegevus põhjavee kaitsmisel“ kohaselt ohustavad põllumajandusest lekkivad kemikaalid, kaasa arvatud glüfosaat, ligi 200 000 inimese kaevuvett.

Euroopa Toiduohutusamet on siiani keeldunud avaldamast glüfosaadiga seotud uuringuid täismahus ja just selle tulemusel ongi glüfosaat klassifitseeritud mittekantserogeenseks vahendiks. Eks siit ka Eesti toiduohutusametnike innukus meie toidu mürgisuse piirnormide jätkuval tõstmisel.

Selle asemel, et katsuda kuidagi taimemürkide toel vähki haigestumist vältida, seistakse suurkorporatsioonide ärihuvide eest. Toetame mürkide kasutamist taimekasvatuses riiklikul tasandil ja teeme ise näo, et tegeleme vähiennetusega.

Kõige krooniks ilmub – ilmselgelt haigekassa kehvaks muutunud maine taastamisele orienteeritud – uuringul tuginev uudis, kust same teada, et „Möödunud aastal puutus ühel või teisel moel tervishoiuga kokku 96% kõikidest Eesti elanikest. Kõige sagedamini osteti retseptiravimeid – 78% elanikkonnast.“

Nagu on näha praegusest koalitsiooni moodustamisest, mürki võimule pääsenutes jätkub, eks nad siis jätka ka sellega meie igapäeva eri tasanditel mürgitamist. Kindlalt edasi riikliku haigushoiu üha mürgisema tuleviku suunas!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee