Repliik

Küsimus | Milline oht ähvardab Eestit, et riik propageerib toidu varumist? (60)

Ohtuleht.ee, 27. märts 2019, 18:07
Foto: Erki Pärnaku
Miks tuli riik just praegu välja kriisivarude soetamise plaaniga? Kas on ilmnenud mingid asjaolud, mida rahvaga pole jagatud, kuid mis tingib kriisiks pakilise valmistumise? On Eestit ähvardamas sõjalise konflikti oht? Või kui viitate elektri kadumisele, kas see tähendab, et sageduse lahtiühendamise katsetus võib läbi kukkuda ja riigi pikemaks elektrita jätta?  Kas uus kontseptsioon näeb ette, et rahvas peab ise endaga hakkama saama, mitte lootma õhukese riigi abile?

Jürgen Klemm, siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik: Praegu tulime käitumisjuhistega välja sellepärast, sest saime valmis käitumisjuhiste trükised ja veebikeskkonna kriis.ee  – see ei ole seotud ühegi teise teguriga. 

Käitumisjuhiste käsiraamat üks osa elanikkonnakaitse kontseptsioonist, mille valitsus kiitis heaks möödunud aasta veebruaris. Käsiraamat kujundati ja trükiti möödunud aastal. Naiskodukaitse mobiilirakendus „Ole valmis!“ arendati samuti eelmisel aastal. Käitumisjuhiste veebiversioon www.kriis.ee valmis käesoleva aasta alguses.

Käsiraamatus ja veebileheküljel toodud juhised on töötanud välja riigikantselei juures tegutsenud elanikkonnakaitse rakkerühm (Elanikkonnakaitse rakkerühm on riigisekretäri otsusel kahetasandiline, koosnedes juhtgrupist ja ekspertgrupist. Juhtgruppi kuulub 27 liiget ja 25 asendusliiget, ekspertgruppi 25 liiget ja 22 asendusliiget. Seega osales 260-eurose kriisipaki komplekteerimisel kokku kuni 99 ametnikku - toimetus). 

Nagu valitsuse viidatud otsuses kirjas, siis elanikkonna valmisoleku kasvatamine on pikk protsess, mis algas juba aastal 2015 ja ei piirne 2019.a käitumisjuhiste avalikustamisega. Käitumisjuhised oma olemuselt ei ole midagi uut – see informatsioon on olnud kõigile kättesaadav juba aastaid. Uus on vaid ühtne platvorm, kuhu päästeameti, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, terviseameti, keskkonnaameti, maaeluministeeriumi, riigi infosüsteemide ameti (neid asutusi on veel) senine ennetustöö on kokku on toodud.

Varasemalt on riik suuremas mahus tegelenud just üksikõnnetuste ennetusega (voodis suitsetamine, suitsuandur, turvavöö kasutamine, liikluskultuur, purjus peaga ujumine jne), täna oleme jõudnud komplekssema ennetustöö juurde.

Eestis on turvaline elada ja praegu ei ohusta Eestit relvastatud konflikt. Kui ohutase Eestis peaks tõusma, siis teavitatakse sellest inimesi. Riik ei ole jätnud mingeid asjaolusid elanikega jagamata.

Kõige tõenäolisem on Eestis sattuda rasketest ilmastikuoludest tingitud kriisi, mis seisneb just elutähtsate teenuste katkestustes. Lisaks elektri kadumisele viitavad käitumisjuhised ka veevarustuse, side ja teiste elutähtsate teenuste sõltuvusele. Elutähtsate teenuste katkestused on aastatega muutunud aina harvemaks, kuid selle mõju elanikkonnale aina kasvab. Seda ilmestab ka selle aasta jaanuaris Saaremaad tabanud elektrikatkestus.

Eestimaalastel on olnud kombeks varuda toitu ja tarbeesemeid palju pikemaks ajaks kui üks nädal. Kuid viimastel aastakümnetel on see hoiak selgelt vähenenud, kuna ei tajuta, et kriisid inimesi ohustaks. Päästeameti uuringute järgi usuvad inimesed, et kriisiolukorras jõuab abi nendeni kiiremini kui tavaliselt. Kuid see on väga põhimõtteline vastuolu, mida püüame muuta. Kriis oma olemuses tähendab seda, et abivajajaid on palju ja abi ei saa jõuda kõigini samal ajal. Just sellepärast peaks igaüks olema võimeline oma pere- ja kogukonda abistama nädala jooksul, kui kriis peaks puhkema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee