Kiusamine on sageli suunatud terve lastekamba poolt ühe õpilase vastu (Fotolavastus).Foto: Vida Press
Liina Hallik 26. märts 2019 21:00
„Meie koolis tehti ühest tüdrukust video, kui ta oli vetsus, ja siis hakkas see ringlema. Kõige hullem oli see, et filmis tema parim sõbranna. Ülinaljakas nende arust,“ räägib üks õpilastest hiljuti valminud koolikiusamise uuringus. Sealt selgub, et koolikiusamist on kogenud üle viiendiku õpilastest. Lapsed ise ei taju sageli, kust läheb kiusamise ja naljategemise piir, kuid pideval kiusamisel on rängad tagajärjed.

„Meie koolis tehti ühest tüdrukust video, kui ta oli vetsus, ja siis hakkas see ringlema. Kõige hullem oli see, et filmis tema parim sõbranna. Ülinaljakas nende arust,“ räägib üks õpilastest hiljuti valminud koolikiusamise uuringus. Sealt selgub, et koolikiusamist on kogenud üle viiendiku õpilastest. Lapsed ise ei taju sageli, kust läheb kiusamise ja naljategemise piir, kuid pideval kiusamisel on rängad tagajärjed.

Kiusamise tõttu on tervise või käitumisega seotud probleeme – kooli vältimist, mõnda tervisehäiret (kõhuvalu, peavalu), unehäireid või psühholoogilisi probleeme (ärevus, kurvameelsus) – kogenud ligi viiendik Eesti kooliõpilastest. Õpetajapoolse kiusamise tõttu kannatab tervisehäirete all seitse protsenti lastest. 

Hiljuti valminud Raplamaa koolikiusamise uuring kaardistas kiusamise ulatuse Raplamaa 5.–9. klasside õpilaste hulgas. Selles võrreldi maakonda ka 2015. aastal korraldatud üle-eestilise uuringu tulemustega ja püüti välja selgitada, mida saaks ette võtta koolikiusamise vähendamiseks ja ennetamiseks.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad