Islamiriigi viimase bastioni Süürias vallutas USA sõjalisel toetusel kurdide ja araablaste relvarühmitus Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF).
Samal teemal
Islami kalifaadi ehk Islamiriigi kuulutas 29. juunil 2014 välja Abu Bakr al-Baghdadi. Islamiriik võttis samal aastal enda kontrolli alla suured alad Iraagis ja Süürias ning pidas plaane laienemiseks ka mujale maailma. Nüüd, ligi viis aastat hiljem, on Islamiriigi kontrolli all olnud alad vabastatud, kuid lõplikust võidust Islamiriigi üle on veel vara rääkida.
Islamiriigil on endiselt kümneid tuhandeid võitlejaid
ÜRO andmetel viibib Põhja-Süürias endiselt 20 000–30 000 Islamiriigi võitlejat, kes on muutnud strateegiat ning peavad partisanisõda. Nii rünnatakse pidevalt kohalike võimude esindajaid ja SDFi komandöre. Parem ei ole olukord ka Iraagis, kus võitu Islamiriigi üle pühitseti juba 2017. aasta detsembris. Saksa päevaleht Die Welt kirjutab, et Islamiriigi rakukesed tegutsevad ühtlaselt kogu Iraagis. Pea iga päev korraldavad nad Bagdadis, Mosulis, Kirkukis ja teistes linnades rünnakuid. Iraagi julgeolekujõudude teatel kuulub Islamiriigi rakukesse tavaliselt vaid viis kuni kuus võitlejat.
Teine suur probleem on Põhja-Süürias seotud põgenikega. Täpsemalt hoitakse Islamiriigi kontrolli all olnud aladelt pärit 70 000 inimest praegu kinnistes põgenikelaagrites. SDFi andmetel on neist 26 000 Islamiriigi võitlejate pereliikmed. Paljud hiljuti Baghuzist koos lastega tulnud naised ei varja, et nad kannavad Islamiriiki endiselt südames. Lisaks on SDF võtnud vangi 5000 Islamiriigi võitlejat, kellest ligi 1000 on pärit Euroopa riikidest.
Eksperdid hoiatavad, et Põhja-Süürias asuvates ülerahvastatud laagrites ei ole välistatud Iraagi sõja aegsete arengute kordumine. Nimelt hoidsid USA väed Iraagis kümneid tuhandeid inimesi kinnistes laagrites, mis muutusid kiiresti radikaliseerumiskeskusteks. Tuntuim neist on Lõuna-Iraagis asunud Bucca laager, kus mitu aastat hoiti kinni ka Islamiriigi hilisemat juhti Abu Bakr al-Baghdadit. Paljud Islamiriigi juhtfiguurid tutvusid üksteisega just selles laagris otse ameeriklaste silme all. Ameeriklased ei pidanud Abu Bakr al-Baghdadit aga ohtlikuks ja ta vabastati.
Mis on tänaseks 47aastasest Abu Bakr al-Baghdadist saanud? Kuigi ta on mitu korda surnuks kuulutatud, usuvad eksperdid, et ta elab ning varjab end Süürias või Iraagis. Viimati andis Islamiriigi juht endast audiopöördumisega märku mullu augustis. USA võimud on lubanud Abu Bakr al-Baghdadi tabamisele viiva info eest 25 miljonit dollarit.
Euroopas suureneb terrorismioht
Veel kardavad eksperdid, et et Süüriast välja tõrjutud Islamiriigi võitlejad võivad taas sihikule võtta Euroopa. Rahvusvahelise kriminaalpolitsei organisatsiooni Interpol direktor Jürgen Stock leidis hiljuti, et Islamiriik ohustab endiselt Euroopat. „Me räägime siin ISIS 2.0st. See tähendab, et terroriorganisatsioon kavandab järgmise kahe aasta jooksul taassündi,“ arvab Interpoli direktori.
Muret suurendab teadmine, et lähiaastatel pääsevad vabadusse paljud vangid, kes nii Euroopas kui ka mujal maailmas kannavad karistust terrorismi või terroristide toetamise eest. Kahjuks näitab senine praktika, et vanglas jätkub nende radikaliseerumine.
Verise prognoosiga esines ka Taani tuntud julgeolekuekspert Anja Dalgaard-Nielsen, kelle arvates tõstavad sõjalised löögid Süürias üksi tegutsevate terroristide rünnakute arvu Euroopas.
Sisuturundus
40 KOMMENTAARI