Poliitika

KAS VÕIMULIIDUL ON SÜNNILOOTUST? Vaata, milles on liitlased üksmeelele jõudnud ja mille üle tuleb veel piike murda (53)

Marvel Riik, 26. märts 2019, 12:35
KEI-koalitsiooni liikmed jagamas muljeid sellest, kuidas kõnelused on edenenud.Foto: Robin Roots
Keskerakond, EKRE ja Isamaa (KEI) on mitu päeva pidanud kõnelusi võimaliku koalitsiooni moodustamiseks. Alustati teemadest, mis on erakondade vahel tekitanud võimalikult vähe hõõrdumist. Käesoleval nädalal tuleb KEI-l aga arutada pingeid tekitavaid küsimusi, mida on seni edasi lükatud, nagu kooseluseadus ja pensioni II samba vabatahtlikuks muutmine. Ühtlasi otsustavad need, kas KEI-l on sünnilootust või mitte.

I päev, 12. märts

Välis- ja kaitsepoliitika osas otsustati kõigepealt – paljude jaoks elementaarselt –, et toetatakse Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja NATOsse. Teiste asjade seas lepiti kokku, et:

  • jätkatakse strateegiliste suhete arendamist Ameerika Ühendriikide, Põhjamaade ja Balti riikidega;
  • toetatakse NATO heidutusmeetmete tugevdamist ja liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut;
  • riigikaitsesse eraldatakse vähemalt kaks protsenti SKTst.

II päev, 13. märts

Põllumajandus- ja regionaalpoliitika. Otsustati, et võimalik võimuliit jätkab põllumeestele üleminekutoetuste maksmist suurimas lubatud määras ja seisab nende võrdsete konkurentsitingimuste eest Euroopa Liidus. Lepiti kokku, et:

  • jätkatakse mesilasperede toetamist;
  • soodustatakse ettevõtluse arengut maapiirkonnas;
  • metsa ja maa müümist tuleb täiendavalt reguleerida, eelistades Eesti kapitali;
  • soodustatakse maapiirkondades elamist-töötamist ja kiire internetiühenduse väljaehitamist;
  • jätkatakse avaliku sektori töökohtade väljaviimist Tallinnast;
  • suurendatakse regionaalsete programmide rahastust;
  • säilitatakse maal väikekoolid, lasteaiad, arstiabi, päästeteenistus ja teised avalikud teenused.

II päev, 14. märts

Spordi, kultuuri ja noorsootöö punktides leiti, et enam tuleb toetada noorte liikumisharrastusi ja Eesti tippsporti, tagada huvihariduse kättesaadavus ning edendada rahvuskultuuri nii kodus kui ka välismaal. Muu hulgas lepiti kokku, et:

  • senisest enam toetakse Eesti Olümpiakomitee programmi „Team Estonia“;
  • jätkatakse ujumisõpetuse rahastamist;
  • Eesti eri piirkondadesse rajatakse multifunktsionaalsed spordiväljakud, mida saab aastaringselt kasutada;
  • riiklikult olulisi ajaloo- ja kultuuriobjekte tuleb kiiremini renoveerida;
  • tuleb kaasajastada muinsuskaitsenõudeid;
  • noorsootöö peab keskenduma rahvuslikule kasvatusele (noorkotkad, kodutütred ja teised noorteorganisatsioonid);
  • laiendatakse laste võimalusi osaleda suvelaagrites ja õpilasmalevates;
  • noortevolikogude ja -ühenduste rolli tuleb tõsta ühiskonnas ja riigielu juhtimises;
  • toetatakse puuetega noorte võimalusi osaleda huviringides, noortekeskuste tegevustes jt noortele suunatud tegevustes.

III päev, 15. märts

Tervishoiupoliitikas on tähelepanu all eelkõige arstiabi kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu rahastamise tõhustamine. Teaduspoliitika eesmärgiks on rahastuse kasv ühele protsendile SKTst.  Muu hulgas lepiti kokku, et:

  • seistakse solidaarse tervishoiumudeli ja selle arendamise eest;
  • parandatakse arstiabi kättesaadavust ja lühendatakse ravijärjekordi;
  • toetatakse digilahenduste senisest suuremat kasutust;
  • soovitakse tagada perearstide vastuvõtt ka õhtuti ja nädalavahetuseti;
  • säilitatakse maakondlikud haiglad ja jätkatakse tervisekeskuste rajamist;
  • tõhustatakse narkomaania ja alkoholismi ennetust ning ravi;
  • laiendatakse nõustamisprogramme teadlikuks pereplaneerimiseks, tervete laste sünniks, emade tervise kaitseks ja abortide arvu vähendamiseks;
  • suurendatakse teadustegevuse ja ettevõtluse koostööd;
  • viiakse sisse doktorandipalk;
  • tagatakse paremad õppimisvõimalused erivajadustega õppuritele;
  • edendatakse eestikeelset teadustööd ja Eestiga seotud teemade uurimist;
  • luuakse õppelaenusüsteem riiklikult olulistes valdkondades (lõpetaja ei pea õpingute lõpus laenu tagasi maksma, kui ta töötab vähemalt viis aastat Eestis);
  • säilitatakse tasuta ja eestikeelne kõrgharidus.

IV päev, 16. märts

Sidusa ühiskonna ja rahvastiku teemaplokis leidsid erakonnad, et rohkem tuleb parandada perede majanduslikku olukorda. Siseturvalisuse arutelul leiti üksmeel piirikaitses ja vabatahtlike kaasamises. Teiste asjade seas lepiti kokku, et:

  • jätkatakse laste- ja peretoetuste tõstmist;
  • lasterikastele ja noortele peredele tagatakse riigi käendus kodu soetamisel pangalaenuga;
  • väärtustatakse kõiki Eestis esindatud rahvuskultuure;
  • väliseestlaste naasmisega kodumaale hakatakse tegelema valitsuse tasemel;
  • luuakse eraldi piirivalve struktuuriüksus;
  • tõhustatakse võitlust raskete isikuvastaste kuritegude ja lähisuhtevägivallaga;
  • suurendatakse toetust vabatahtlikele päästjatele ja abipolitseinikele;
  • laiendatakse abipolitseinikute volitusi;
  • jätkatakse idapiiri väljaehitamist;
  • suurendatakse tähelepanu illegaalselt Eestis viibivate isikute kontrollile;
  • tõhustatakse ebaseadusliku immigratsiooni tõkestamist põhja- ja lõunapiiril;
  • luuakse võimalused, et registri kaudu tuvastada seksuaalkurjategijaid, sealhulgas pedofiile;
  • prioriteediks seatakse rahapesu tõkestamine ja küberkeskkonnast tulevate ohtude selgitamine ning nende vastu võitlemine.

V päev, 19. märts

Ühistranspordi ja taristu küsimustes toetati Tallinna–Helsingi tunneli ehitamise uurimist, aga ka kättesaadavat ning kvaliteetset ühistranspordivõrku ja teede tolmuvabaks muutmist. Muu hulgas lepiti kokku, et parandatakse:

  • mandri ja saarte vahelist ühendust;
  • lennuühendust Tallinnast Hiiumaale ja Saaremaale;
  • rongiühendust Tallinna–Tartu–Riia suunal;
  • maanteede kvaliteeti.

VI päev, 20 märts

Arutluse all olid infotehnoloogia, e-ühiskond, keskkond ja energeetika. Lepiti kokku, et:

  • tuleb edasi minna digiühiskonna arendamisega, prioriteediks on tehisintellekt;
  • tõsta prügi sorteerimise taset;
  • edendada taastuvenergeetikat;
  • tõsta eesti keele rolli digiruumis;
  • väärindatakse maksimaalselt kohalikku toorainet.

Teemad, milles tuleb veel kõnelda:

  • kooseluseadus,
  • ÜRO rändepakt,
  • Rail Balticu staatus,
  • e-valimised,
  • erakorraline pensionitõus,
  • pensioni II samba vabatahtlikuks muutmine,
  • presidendi otsevalimine ja rahvahääletused olulistes küsimustes,
  • venekeelse hariduse üleminek eestikeelsele,
  • justiitsreform.

Erakonnad peavad koalitsioonilepingu põhimõtteliselt saama valmis käesoleva nädalaga. Nädalavahetusel tulevad kokku KEI-s osalevate erakondade volikogud, kus küsitakse liikmete mandaati võimaliku võimuliidu moodustamiseks.

Samal teemal

26. märts 2019, 09:44
Keskerakonna langus jätkub: esmakordselt jäädakse alla EKRE-le
25. märts 2019, 18:29
Seisukoht | Maailma lõpp koputab aknale
25. märts 2019, 16:47
Jaanus Karilaid EKRE rahvarahutuste jutust: nad vist ei soovigi võimuvastutust kanda
25. märts 2019, 16:29
Ratase sõnul arutasid koalitsiooni moodustajad eelarveteemasid

53 KOMMENTAARI

õ
Õnne 27. märts 2019, 17:34
Õnneks ei ole keegi vaidlustanud erakorralist pensionitõusu, mida Keskerakond lubas. See võiks hakata laekuma näiteks alates tänavusest juulikuust.
p
peaks 27. märts 2019, 10:43
Jüri Ratasel ja keskerakonnal ometi niipalju mõistust ja väärikust olema, et nad selle seebiooperiks kiskuva jandi lõpetaks. Mul on häbi olla eestlane kui valitsusse peaks saama ajuvabad ja tigedad praalijad.
Loe kõiki (53)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee