Trump hoiatas oma otsusest ette juba varem. Golani kõrgendikud on vaidlusalune maa-ala, mille Iisrael annekteeris 1967. aastal, kuid mis kuulub Süüriale. 1981. aastast kehtivad seal Iisraeli seadused ja valitsus.

Iisraeli ja USA valitsus viitavad põhjusena terrorismi ja rahvuslikku julgeolekut, kuna kõrgendikel võivad ilma Iisraeli võimuta juudiriigi vastu hakata tegutsema islamiäärmuslased. Riigipead mainisid oma pöördumistes esmaspäeva varahommikust rünnakut, milles Gaza sektori terroristid Tel Avivi pommitasid. Rünnakus sai vigastada seitse inimest, nende seas kolm last. 

Oma kõnes nimetas Trump Iisraeli pühaks maaks ja kinnitas, et Ühendriigid jäävad alati Iisraeli kõrvale seisma. Netanyahut nimetas ta viimase hüüdnimega Bibi, Iisraeli peaminister omakorda nimetas teda oma sõbraks. „Iisraelil pole kunagi olnud paremat sõpra kui teie,“ sõnas Netanyahu.

Kohe pressikonverentsi järel allirjastas Trump vastava deklaratsiooni. USAst sai esimene riik, mis tunnustab ametlikult Iisraeli võimu Golani kõrgendikel. 

Möödunud aastal tunnustas USA lisaks ka Jeruusalemma Iisraeli pealinnana ning avas maikuus seal oma saatkonna. Ida-Jeruusalemma peavad traditsiooniliselt oma pealinnaks aga palestiinlased.