Muelleri raporti täisversiooni pole avalikkus siiski näinud, demokraadid kongressis üritavad praegu elu eest saada õigust näha raportit täispikkuses. President ise tunneb end võib-olla juba suhteliselt kindlalt, kuna andis mõista, et tema poolest võib raporti avalikustamise asjus otsuse teha justiitsminister.

Mueller võis küll jõuda järelduseni, et Trump ei teinud venelastega koostööd, ent Kremli sekkumine USA 2016. aasta presidendivalimistesse leidis kinnitust küll. Suuremõõdulise operatsiooni korraldasid venelased kahel korral. Raporti lühikokkuvõttes seisab, et üks Venemaa organisatsioon üritas levitada väärinfot ning korraldas Ühendriikide elanike sotsiaalvõrgustikes propagandakampaaniaid. Teiseks üritas Vene valitsus häkkida arvutitesse, nende märkimisväärsemad sihtmärgid olid demokraatide partei liikmed ja Trumpi rivaali Hillary Clintoni presidendikampaania.

Eriprokuröri uurimise tulemusena võib aga järeldada, et tulevane president Trump ise venelastega kahe eelmainitud küberrünnaku osas mingit koostööd ei teinud.

ABC News vahendab, et Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov jäi oma kommentaaris napisõnaliseks, viidates samuti sellele, et nemadki pole täispikkuses raportit näinud. Vene valitsuse sekkumist USA presidendivalimistesse ta eitab.

Kuid see polnud raporti ainus huvipunkt. Kas Donald Trump takistas tahtlikult uurimist ja õigusemõistmist? Selles küsimuses jääb Muelleri raportis kindel sõna ütlemata.

Eriprokuröri raportis on kirjas mitmed, nagu justiitsminister William Barr esile toob, „keerulised probleemid seaduste ja faktidega selles osas, kas presidendi tegusid ja kavatsusi saab vaadelda kui õigusemõistmise takistamist“.

Lihtsalt öeldes: raport ei leia ei seda, et president kuriteo toime pani ja uurijate tööd takistas ega leia ka seda, et ta selles süütu oleks.