Poliitika

Perearst Karmen Joller: Eestis loetakse loode inimeseks alles 22. rasedusnädalast (275)

Johanna-Kadri Kuusk, 22. märts 2019, 12:36
Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen JollerFoto: Tiina Kõrtsini
Kivimäe perearstikeskuse peaarst Karmen Joller selgitas Facebookis seoses viimasel ajal arutlusel olnud aborditeemaga, millal seaduse järgi loodet inimeseks pidama hakatakse.

„Abordi teema on viimastel päevadel palju kirgi kütnud. Selgitan lühidalt seadusandlust. Jätan kõrvale eetilised ja filosoofilised, emotsionaalsed ja tervist puudutavad aspektid,“ kirjutas Joller ja lisas, et ei oota oma postituse alla vihaseid kommentaare vaid konstruktiivset arutelu.

Samal teemal

„Eestis loetakse loode inimeseks alates 22. rasedusnädalast: siis on kõik organid välja arenenud, vaja veel vaid kasvada. Kui see loode peaks sündima, on tal teoreetiline, tänapäeval ka praktiline võimalus ellu jääda ja terveks, täisväärtuslikku elu elavaks inimeseks saada. Kuni selle ajani on lubatud meditsiiniline abort (nt tõsiste väärarengute, ema terviseriskide, vägistamise, liiga noore või liiga vana sünnitaja jms puhul). Vabatahtlik abort on lubatud 12. nädalani, mil on välja arenenud kõikide organite alged. Meie seaduste järgi ei ole veel tegu inimesega,“ selgitas perearst.

Joller märkis, et pärast munaraku viljastamist seemnerakuga on oluline, et munarakk ka emakaseina külge pesastuks ja raseduse alguseks loetakse just pesastumise, mitte viljastumise hetke.

„Väga-väga paljud viljastunud munarakud kukuvad emakast välja ja hävivad. Ka väga palju pesastunud ja viljastunud munarakke tulevad lahti ja hävivad, st toimub iseeneslik abort, millest naine pole isegi teadlik,“ seletas ta ja lisas, et lapse saamine on tegelikult paras õnnemäng.

„Konservatiivsed katoliiklased loevad inimeseks ka viljastunud munaraku, ka selle, mis pole veel pesastunud. See tähendab, et seks on neil lubatud vaid laste saamise eesmärgil ja rasestumisvastaste vahendite, sh kondoomi kasutamine on keelatud. Nii et tegelikult on praegu see, millal me loodet inimesena käsitleme, puhas ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Ühelt poolt reguleerivad seda seadused, teisalt inimeste isiklikud eetilised tõekspidamised. 
Kõik kodanikud on kohustatud järgima seadust, kuid igal kodanikul võivad olla ka isiklikud tõekspidamised,“ ütles Joller kokkuvõtteks.

 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee