Lauluõpetaja Taimo Toomast vastuses Mart Helmele: krääksujatel ja kõõrutajatel pole rahvust (43)

Õhtuleht avaldab Taimo Toomasti sotsiaalmeediapostituse täismahus. 

KRÄÄKSUJATEL JA KÕÕRUTAJATEL POLE RAHVUST.

Me teame ka väga hästi, et muusikaakadeemias on juba aastaid laste muusikakooli esimeste klasside tasemega üliõpilasi Hiinast, kelle kääksutamiste ja kõõrutamistega sealsed õppejõud vaeva näevad, et neist natukenegi asja saaks,” teatas EKRE juht Mart Helme.

Mõned küsimused ja vastused Mart Helme argumentidele.
Kui ta ütleb “Me teame” siis kes on need Meie. Kas tema ja ta abikaasa, kes on õppinud EMA s või kes?
Mina olen EMA laulukateedri õppejõuna töötanud ligi 10 aastat ja võin rääkida oma kogemuse ja teadmise põhjal.

Helme väljaütlemine on väga paljudele õppejõududele solvav, sest me(õppejõud) ei erista, kas üliõpilane on Eestist, Hispaaniast või Hiinast. Loomulikult tunneme erilist uhkust, kui mõni meie laulukateedri lauluüliõpilane kas Eestis või välismaal edukat karjääri teeb. Iga üliõpilase puhul püüame anda oma parima ja näeme vaeva võimalikult parema tulemuse puhul. On rida Eesti üliõpilasi, kelle areng ei vasta loodetule ja kes pärast lõpetamist ei leia isegi ühtegi koori, kus elatist teenida. On väga heade resultaatidega Hiina üliõpilasi, kes leiavad tööd Euroopas või Hiinas. Minu ja Nadja Kuremi juhendatud Xiaoqi Yang valiti hiljuti läbi ülisuure konkursi Hiina rahvusooperi koori solistiks ja teine minu üliõpilane Yixuan Wang on praegu tööl Estonia teatri kooris. Need on vaid kaks konkreetset näidet ja isiklkult minu üliõpilaste põhjal. Teistelgi õppejõududel oleks vast sarnaseid näiteid tuua.

Kui noored alustavad oma õpinguid, on nad suhteliselt sarnesel vokaalsel tasemel. Mõne anne paistab ehk kohe paremini välja. Sama on Hiina üliõpilastega. Aasiast pärinevate üliõpilaste õpetamise kõige raskem osa on nende vähene keeleoskus ja selle oskuse omandamine nõuab suurt vaeva ja ka õppejõu pingutust. Saavutatud on aga suurepäraseid tulemusi just tööga. Samas on ka Eestist või Euroopast pärit üliõpilastel muid vokaaliga seotud probleeme, mida me igapäevaselt püüame lahendada. Aasia üliõpilased ei saa lihtsalt niisama tulla Eestisse õppima. Nad peavad läbima konkursi mis korraldatakse nende riigis. Siia pääsevad siiski need noored, kes vastavad teatud kriteeriumitele ja kelles nähakse potentsiaali.

Milleks meile üldse välistudengid? Miks ei võiks me ainult eestikeelsete üliõpilastega tegeleda, millest ilmselt mõni poliitik unistab? Maailm on avatud. Väga palju Eesti noori läheb pärast keskkooli või muusikakooli otse välismaale õppima. Et säilitada Eesti muusikakultuuri tase on vajalik, et meil säiliks tugev pedagoogiline baas. Seda saab vaid saavutada, kui me oleme rahvusvahelises konkurentsis võrdväärsed. Muusika- ja Teatriakadeemia on hiljuti saanud suurepärase tunnustuse, kuna ta valiti esmakordselt rahvusvahelisesse kõrgharidusasutusi järjestavasse edetabelisse QS World University Rankings . See tunnustus kinnitab akadeemia senise suuna edukust.

Kas keegi tõesiselt arvab, et Eesti võidaks sellest, kui mee keelaksime oma noori minemast välismaale õppima, või loobuks väismaalaste õpetamisest meil?

Miks Aasia üliõpilased tulevad üldse Eestisse muusikat õppima? Kuna paljudele sealsetele noortele on Euroopalik muusika südamelähedane, siis on prestiisikas ja arukas seda õppida Euroopas. Eesti konkurentsieelis on õppimistingimused, korralik kvaliteet(õppejõud), aga ka kindlasti hind. Me oleme odavamad, kui näiteks Saksamaa või Itaalia.

Aasiast pärit üliõpilased maksavad õppimise eest vägagi korraliku tasu. Kogu oma õppimise vältel jätavad nad Eesti majandusse suure hulga kapitali. Elamine, söömine jne. Neil on äärmiselt keeruline saada või pikendada pärast õpinguid viisat,. Suur enamus läheb tagasi kodumaale siin kogetuga ja loodame väga, et räägivad Eestist, kui ühest väikesest aga sõbralikust, kultuursest ja arenenud riigist. On äärmiselt kitsarinnaline, kui ühe rahvuse esindajad välja tuuakse ja nimetatakse, et nendest osad krääksuvad ja kõõrutavad. Võin kinnitada, et krääksujatel ja kõõrutajatel pole rahvust. 

Oleks lühinägelik kuidagi tõkestada Aasia üliõpilaste muusikaõpinguid Eestis. Nad tulevad nii või naa Euroopasse õppima, miks ei võiks sellest mõlemapoolsest kasust Eesti osa saada?