Suurbritannia peaks euroliidust lahku lööma kõigest üheksa päeva pärast, 29. märtsil. Viimaks õnnestus parlamendil üksmeelele jõuda selles, et küsida teistelt Euroopa Liidu liikmesriikidelt lisaaega. Kuid samas lükkas parlament kahel korral tagasi ELi ja peaminister May kaks aastat väldanud läbirääkimiste tulemusena sõlmitud kokkuleppe.
Samal teemal
May palve oleks lükata Brexit edasi 30. juunini. Mitte päevagi rohkem, lubab ta Ühendkuningriigi rahvale. Kuid see tooks kaasa jabura olukorra, kus 23. maist toimuvad kogu ELis europarlamendi valimised ja Suurbritanniagi peaks neist osa võtma. Seega osutab Euroopa Komisjon, et kui britid soovivad ajapikendust, peavad nad lahkuma 23. maiks või hoopis kõvasti hiljem. Pole mõtet kulutada aega ja ressursse kasutute valimiste korraldamiseks, et siis kuu aega hiljem Liidust lahkuda. Ka May ei ole huvitatud europarlamendi valimiste korraldamisest, öeldes, et kolm aastat tagasi lahkumise poolt hääletanute suhtes oleks see vastuvõetamatu. Lisaks ootavad ELi liikmesriigid Maylt mingit garantiid, et plaan hiljem lahkuda ka edukas oleks.
BBC kirjutab, et mõnede briti poliitikute arvates astub May pigem tagasi kui lükkab Brexiti tähtaega 30. juunist kaugemale.
Oma lühikeses õhtuses pöördumises Ühendkuningriigi rahvale kinnitas May, et Brexit ei toimu 29. märtsil. Ta nimetas seda isiklikult kahetsusväärseks. Samuti kinnitas ta, et 30. juunist kaugemale ta uut tähtaega ei lükkaks. May mainis ka jutte uuest referendumist, kommenteerides, et tema sellesse ei usu. Ta usub, et rahvas tahab, et poliitikud tegutseksid ning lubas just seda teha.
Sisuturundus
9 KOMMENTAARI