Maailm

ASTROFÜÜSIK VASTAB: kas Kamtšatka meteoori saab võrrelda Kaali meteoriidiga? (2)

Toimetas Aare Kartau, 20. märts 2019, 09:10
Kamtšatka meteoor oli Kaali järve (pildil) tekitanud meteoriidist täiesti erinev.Foto: Arno Saar
Paar päeva tagasi sai avalikkus teada, et detsembris plahvatas Kamtšatka poolsaare lähistel atmosfääris meteoor. Mis oleks juhtunud, kui see meteoor poleks Beringi mere kohal, vaid mõne asustatud paiga läheduses läbi põlenud? Ning kas Kamtšatka meteoor on mingitviisi võrreldav näiteks Kaali meteoriidiga? Atmosfäärinähtust selgitab Tartu observatooriumi astrofüüsika teadur Tõnis Eenmäe.

Astrofüüsik Tõnis Eenmäe seletab, et kuna Kamtšatka meteoorkeha oli ligikaudu 2 korda väiksem kui 2013. aasta Tšeljabinski oma, ning suure tõenäosusega koosnes samuti kivimitest, siis asustatud paiga kohal atmosfääris läbi põledes, oleks linna kohal olnud uhke vaatepilt taevas, kuid ka palju katkiseid aknaid. Õnneks toimus kogu asi väga asustamata piirkonnas, kuid siiski paljude lennuliinide läheduses!

Eenmäe sõnul plahvatavad mitte väga suured taevakivid tavaliselt juba kilomeetrite kõrgusel atmosfääris ning seetõttu hajub plahvatuse käigus vabanev väga suur energia vähemkatastroofiliseks – Kamtšaka meteoriidi puhul vabanenud energiat hinnati ligikaudu 40% Tšeljabinski omast.

Samal teemal

Kuid millised sarnasused olid detsembris langenud meteooril Eesti kuulsaima –Kaali meteoriidiga? Eenmäe väitel oli Kaali kraatri tekitanud meteoorkeha arvatavasti veidi väiksem, kuid väga olulise erinevusega – Kaali järve tekitanud keha oli raudmeteoriit. Sellised võivad läbida atmosfääri pisikesteks tükkideks lagunemata ning jõuda maapinnale väga suure, isegi kosmilise kiirusega. Astrofüüsik tuletab meelde, et kineetiline energia sõltub massist ja kiiruse ruudust. Kaali meteoriidi massiks on hinnatud 20-80 tonni kosmoses ja läbimõõduks vähemalt mõni meeter.

Tartu observatooriumi teadur ei leia meteoori märkamatuks jäämises otseselt midagi kummalist. „Maa pinnast katab vesi ca 70%. Lisaks on suured alad, kus inimesi elab väga vähe või üldse mitte ja kust info ei pruugi väga operatiivselt levida.“ Konkreetse juhtumi puhul arvab Eenmäe, et viivituse põhjuseks on see, kuidas meteoorist teada saadi – USA sõjaväe infrahelidetektorite ja satelliitide abil. Tõene on küll see, et Pentagon ja USA teadlased teevad meteooride detekteerimisel koostööd, kuid vahel võib omavaheline infovahetus viivituda, näiteks bürokraatiast tingitud põhjustel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee