Poliitika

Saates „Suud puhtaks“ läks EKRE teemal väga tuliseks aruteluks (215)

Televeeb, 19. märts 2019, 23:04
Jaak Madison Martin Ahven
Teisipäeva õhtul eetris olnud ETV saates "Suud puhtaks" kujunes väga pingeliseks, sest arutelu alla tuli EKRE koalitsioonikõneluste kaasamine. 

Üheks läbivaks teemaks oli EKRE retoorika ning võimalus, et valitsusse jõudes on partei võimeline muutuma. Keskerakonna juhatuse liikme kohalt tagasi astunud Raimond Kaljulaid tõi välja rida põhjuseid, miks sellise otsuse vastu võttis: EKRE kaasamine koalitsioonikõnelustesse lõhestab ühiskonda, mis pole nii parempoolse partei valitsusse pääsemiseks valmis; see kahjustab Eesti rahvuslikku mainet; on raske uskuda, et EKRE muudab enda retoorikat ning hakkavad väärtustama kõiki inimesi, ka vähemusi.

Samal teemal

Isamaa poliitik Kalle Muuli ootab EKRE retoorika muutust kõikide eelnevate väljaütlemiste osas. „Erakondade retoorika muutub alati, kui liigutakse valitsusest opositsiooni ja vastupidi. Minister võib öelda ühte, aga riigikogu pingis tohib öelda teist.” Sama meelt oli ka Isamaa noorteühenduse liige Harri Puskar, kelle sõnul on mure ühiskonnas olemas, aga usub, et EKRE on võimeline muutuma.

EKRE poliitik Siim Pohlak soovitas kõigil olla rahulik. „Rahu, ainult rahu. Taevas ei kuku maa peale. Paanika on täielikult üle võlli keeratud."

Jaak Madisoni sõnul on praegu seltskond inimesi, kes pole tulemustega rahul ja avaldavad väga suurt pahameelt, et just need kolm parteid istuvad praegu koalitsioonikõneluste laua taga. „Opositsioonis olev erakond kasutabki teist retoorikat. See on paratamatu ja see jääbki nii olema,” lisas Madison.

Puskar tõi aga välja, et kontekstist hoolimata, labast retoorikat ei saa õigustada. „Olen kooseluvastane, aga mina ei lähe halvustavalt LGBTQ inimestega rääkima. Saame öelda asju välja, aga väärikalt, teisi inimesi halvustamata.”

Sotsiaaldemokraat Triin Toomesaar nentis, et on varem kasutanud samasuguseid „rahu, ainult rahu” fraase. Tema peab olulisemaks sellise valitsusega järgmistele põlvedele antavat signaali. „Mõnes mõttes kiidame heaks, et opositsioonis ütlesite halvasti nendele ja nendele inimestele. Ma usun ja väga loodan, et teie (EKRE - toim) muutumine on võimalik.”

Demokraatia baseerub usaldusel

Senistest koalitsioonikõnelustest rääkides märkis Isamaa poliitik Mart Luik, et potentsiaalse KEI koalitsiooniga Eesti riigi põhialused ei muutud. „Arvestades, kui laia diapasooni parteid esindavad, on ühispunkti raske leida. Väga palju punkte on juba loovutatud. Eile lõpetamise majandusega ja võin kinnitada, et EKRE kõige intellektuaalsemalt huvitavaid ideid ei hakka keegi ellu viima.”

Keskerakonna esindaja Kalle Klandorfi sõnul ongi koalitsiooniläbirääkimised keerulised, aga siiani olevat ühisosa leitud. „Ilmselt leping sünnib,” spekuleeris Tallinna abilinnapea. „Kõigi Eesti” üks algatajaid Indrek Kasela on aga skeptilisem, nentides, et tänaseks avaldatud kokkulepped on üldsõnalised ning usub, et see on taktikaline valik.

Reformierakondlase Liina Kersna sõnul baseerub demokraatia usaldusel ning tema meelest näitasid valimistulemused, et praegust valitsust umbusaldati ning mitmed grupid on KEI koalitsiooni võimalikkuses pettunud. Ta lisas, et arvamusuuringutele tuginedes toetab loodavat kolmikliitu vaid 14% valijatest, samas kõige populaarsem potentsiaalsetest koalitsioonidest on Reformierakonna ja Keskerakonna oma, mida toetab 37% inimestest. Politoloog Martin Mölder tõi välja aga teise uurimuse tulemused, kus toetus oli vastavalt 24% ja 30%.

Reformierakonda teised parteid ei usalda

Jaak Madisoni sõnul on aga selgelt näha, et Reformierakonda ei nähta usaldusväärse partnerina, sest nad on korduvalt valetanud. Politoloog Tõnis Saarts nõustus mõlemaga ning kinnitas, et pole mingit reeglit, et valimised võitnud partei peab tegema koalitsiooni. Ta tõi näite ajaloost, kui Keskerakond sai parima tulemuse, aga valitsuse moodustas Reformierakond.

Saarts lisas, et avalikkuse reaktsiooni põhjal ei julge öelda, et Isamaa ja Keskerakonna valijad ootasid ja pidasid võimalikuks sellist koalitsiooni. „Usaldamatuse kasv on ilmselge, olles osaliselt etteheide koalitsiooni tegijatele,” sõnas politoloog. Kalle Klandorf kinnitas, et matemaatilistest numbritest on olulisem usaldus potentsiaalse partneri vastu.

Kersna vastas, et kui eelnevalt on koalitsiooni moodustanud valimised mitte võitnud erakond, on sellest alati ette öeldud ning valijad olid häält andes sellest teadlikud. „Ühiskondlikult oli ootus Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonile,” sõnas Kersna. Kalle Muuli nõustus Kersnaga, et potentsiaalne KEI koalitsioon tuli üllatusena, ent tuletas meelde, et ka Keskerakonna võimule tulemise puhul hirmutas Reformierakond rahvast sarnaselt praegusele.

Sotsiaaldemokraatide liikme Riina Sikkuti sõnul toimub praegu demokraatlik protsess, kus pole reegleid ees, kellega saadakse kokkuleppele. „See ei pruugi mulle meeldida, aga nii see demokraatias käib. Muutus on juba ühiskonnas toimunud ja kahte ühel seisukohal inimest pole olemas, ongi erimeelsused. See, kui meil on erinevad arusaamad, ei tähenda, et olen reetur.”

Ka Mart Luige sõnul pole demokraatia kuhugi kadunud ning antud hetkel on usaldus Reformierakonna vastu selline, et keegi ei taha nendega koalitsiooni teha. „Demokraatia pole kuhugi kadunud.”

Indrek Kasela sõnul ei kuulu Eesti ühelegi parteile ning valijad saavad formaalselt ennast väljendada kord nelja aasta jooksul. Ta toonitas, et valetamine ei tohi olla poliitikas aktsepteeritud ning see käib kõikide parteide kohta. 

"EKRE-le võimaluse andmine polegi nii halb variant" 

Raimond Kaljulaid sõnas, et EKRE valijaid peab küll kuulama, aga praeguses olukorras, kus veel paar kuud tagasi tõid erakonna toetajad välja võllapuu, tuleb nad jätta varumeestepingile ega mitte lasta neid valitsusse.

Tõnis Saarts mainis, et KEI koalitsiooni igal osapoolel on väga suured riskid. „Kui see koalitsioon ebaõnnestub, oleks sel veel üks väga negatiivne tulem Eestile, mida sõnastaksin kui teise Eesti pettumusega. Venekeelsed inimesed oleksid pettunud Keskerakonnas ega neil poleks kedagi valida. Kui EKRE kukub koalitsioonist välja, siis eestikeelne elanikkond väljaspool Tallinna ja Tartu kuldset ringi on pettunud. Selle tulemiks on veel suurem pettumus ja radikaliseerumine. EKRE-le võimaluse andmine polegi nii halb variant."

Jutuks tuli ka erakondade liikmete endised väljaütlemised ja kommentaarid. Eriti teravaks läks Jaak Madisoni ja Raimond Kaljulaidi vahel, kes mitu korda hakkasid omavahel vaidlema. Keskerakonna poliitik küsis, kas Madison on nõus vabandama väljendi „mängud gaasikambriga” eest, millele EKRE liige ei andnud otsest vastust. „Kui sa jätkuvalt pole aru saanud eufemismidest, siis äkki sa ei peakski valitsusse minema. See on suurem probleem, et Yana Toom kutsub kõiki meid natsideks. Eufemisme tuleb kasutada õigel ajal õiges konteksti,” kommenteeris Madison.

Ta lisas, et igas erakonnas on liikmeid, kes lähevad üle piiri, tuues näiteks nii sotside Pärnumaa esinumbri Indrek Tarandi kui Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi. Liina Kersna vastas, et parteidel on siiski väga erinev suhtumine. „Ligi saab aru, ta on alati vabandanud. Olen olnud aga riigikogus, kus Mart Helme karjub „lollakas” ning EKRE sellist käitumist hukka ei mõista.”

Lisaks mainiti ka pühapäeval loodud liikumist „Kõigi Eesti”, kelle üks algatajatest Uve Poom sõnas, et see on rahvaalgatuslik ning võib ainult aimata, miks nii paljud liituvad. „Seal on palju hästi haritud, kosmopoliitseid eestlasi, kes hoolivad Eestist ja on patrioodid. Natukene võib taandada identiteedikonfliktile – ühest küljest on avatud rahvuslased, positiivsed patrioodid, teisalt on EKRE-lik, suletud rahvuslus, mis peletab eemale meie rahvusvahelised sõbrad. Kõik ajame Eesti asja, aga tunnetus ja hüsteeria tekkimine on taandunud identiteedi küsimusele – mis asi see Eesti on?”

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee