Repliik

Anto Raukas | Lapsed peaksid koolis õppima, mitte loosungeid lehvitama (51)

Anto Raukas, akadeemik, 19. märts 2019, 12:42
Foto: Erki Pärnaku
Me tavatseme Eestit lugeda demokraatlikuks õigusriigiks, kuid me oleme sellest veel üsna kaugel. Demokraatliku õigusriigi üheks tunnusjooneks on aus ja erapooletu ajakirjandus. Kui me aga jälgime meie ajalehti ning raadio-ja televisioonisaateid, siis erapooletusest ja aususest on asi praegu väga kaugel.

Mäng käib vaid ühte väravasse ja pole raske ära arvata, millise erakonna huvides see käib. Poliitilisse võitlusse on kaasatud ka lapsed, kes õppimise asemel nõuavad asju, millest neil puudub isegi elementaarne arusaamine. Võtame näiteks kliima ja selle kujunemise, mis on Toompea ette kogunenud koolitükid  õppimata jätnud laste põhiteema.

Kooliõpikutes on selgelt kirjas, et kliima kujuneb atmosfääri, hüdrosfääri, litosfääri ja biosfääri vastastikusel toimel ja seetõttu saab inimene kui biosfääri küllalt tühine osa kliimat küll mõjutada, mitte aga kujundada, sest Päike on inimesest kahtlemata olulisem kliimategur.

Kliimat kujundavad soojusvahetus, niiskusvahetus ja atmosfääri üldine tsirkulatsioon. Need omakorda sõltuvad eeskätt mitte EKRE poliitikutest ja Eesti põlevkivitööstusest, vaid maapinna reljeefist, mandrite ja ookeanide jaotumusest, hoovustest, ookeanivee koostisest, maakera magnetväljast, Maa pöörlemis- ja tiirlemiskiirusest, Maa kaugusest Päikesest ja Kuust, Maa orbiidi kujust ja asendist ruumis ning pöörlemistelje kaldest ja orientatsioonist, muutustest planeetide asetuses, päikesesüsteemi asendist galaktilisel orbiidil, litosfäärikihtide vertikaalsest ja horisontaalsest ümberpaiknemisest, meteoriitide langemisest ja kosmilise tolmu hulgast, vulkaanipursetest ja mitmesugustest muudest, inimesest palju olulisematest teguritest.

Kliima on miljardite aastate jooksul muutunud tsükliliselt ja nii toimub see ka edaspidi -  külma aja järel tuleb soe aeg ja sooja aja järel uuesti külm aeg. Kliima muutumist peatada pole võimalik, me saame neid protsesse vaid leevendada. Kuid loomulikult peame me atmosfääri saastamist maksimaalselt pidurdama, sest puhast õhku on meil vaja hingamiseks.

Me ei tea veel, mida kirjutatakse koalitsioonileppesse põlevkivienergeetika kohta, kuid mässumeelsete  laste nõue põlevkivienergia koheseks  lõpetamiseks  on lihtsalt asjatundmatu. Täielik üleminek taastuvenergiale ei võimalda  tagada elektrivarustuse kvaliteeti (nõutavat sagedust).  Ja kuidas peaksid liikuma vaid taastuvenergiat tarbivad elektrirongid ja trammid  talvepimeduses ja tuulevaikuses?

Meil pole põhjust hurjutada mitte nii palju lapsi, kui nende vanemaid ja kooliõpetajaid, kes pole lastele selgeks teinud, et loosungite lehvitamise asemel on kasulikum tarkuste omandamine ja õpikutes oleva meelde jätmine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee