24aastane Sille-Liis (täisnimi toimetusele teada) õppis tulistamise ajal kesklinnas asuvas ülikooli raamatukogus. Ta kuulis trammis juhtunud tulistamisest tund pärast intsidenti, kui murelik sõbranna Eestist saatis sõnumi, küsimaks, mis toimub ja kas kõik on korras. „Olin hullult segaduses. Ise ei teadnud, et midagi on üldse juhtunud,” ütles eestlanna, kes Õhtulehega kõnelemise ajaks oli liikunud raamatukogust üle tee asuvasse kohvikusse.
Sille-Liisi sõnul saab ülikoolihoonetesse sisse ainult isikut tõendava dokumendi alusel, ühtegi loengut esmaspäeval enam ei toimu ning inimestel soovitatakse jääda siseruumidesse. „Kõik on telefonides ja loevad uudiseid. Kohe algab ka pressikonverents, eks terve kohvik vaatab seda. Väga suurt paanikat ei ole, üsna rahulik on isegi, aga segadust ja ärevust on palju. Keegi ei tea, kas toimub uus rünnak. Tunnen, et ei tahaks praegu välja minna,” kirjeldas valitsevat meeleolu tudeng, kes peab koju jõudmiseks sõitma 20 minutit jalgrattaga.
Mures olevat aga inimesed, kes kasutavad liikumiseks ühistransporti. „Väga paljud hollandlased töötavad ühes, aga elavad teises linnas, ja kasutavad iga päev rongi, kuid selle liiklus on praegu häiritud. Näiteks minu kursuseõde, kes on praktikal Amsterdamis, on mures, kuidas ta saab tagasi Utrechti. Ta kardab tagasi tulla, sest ei taha üldse ühistranspordiga sõita.”
Eestlanna kirjeldas Utrechti väga ilusa, mõnes mõttes tüüpilise Hollandi linnana väikeste kanalite ja suurte rattaparklatega. Selle tõttu tuli ka uudis tulistamisest üllatusena. „Utrecht tundub hästi turvaline linn. Niisama ringi käies pole üheski kohas midagi kartnud. Eeldaks, et midagi sellist juhtub suuremates linnades, sellepärast mõjub trammis juhtunu suure šokina.“
80 KOMMENTAARI