Juhtkiri

Juhtkiri | Politsei ja kohtud tegelegu päris tööga (18)

Ohtuleht.ee, 18. märts 2019, 17:40
 Robin Roots
Tabatud trammijänes poetas mööda läinud rabile närviviiduna tõepoolest kohatu lause, politsei pidas ta hiljem kaubanduskeskuses 48 tunniks kinni ning otsis ka kodu läbi. Kui isegi juudi kogukonna esimees ei uskunud, et solvamine oli sügavama tagapõhjaga, siis kuivõrd õigustatud on napi politseiressursi korral juhtumiga sedavõrd põhjalik tegelemine? 2005.aastalgi andis Indrek Tarand „kommarid ahju“ särgiga alust põhjalikuks politseiuurimiseks, kus isegi semiootikute kaasamise abil ei tuvastatud vaenu õhutamist, üksnes Jaak Jõerüüt astus ministrikohalt protestiks tagasi. 

Terve mõistuse seisukohalt pole valimiseelsed ja poliitikast kantud avaldused politseile ja kohtusüsteemile enamikul juhtudel ju üldse ei politsei ega kohtute pärusmaa, kuid kulutab asjatult viimaste niigi nappi ressurssi. Inimesed on hädas, et politseil pole huvi kuriteoteateid vastu võtta, kui korrakaitsjad hindavad asju kas perspektiivituiks või ainelist kahju liiga väikseks. Poliitilisi juhtumeid on küll lihtsam menetleda kui kasvõi varast tabada, aga kas ühe poliitiku kainuse üle vaidlemine,  miitingul rüselemise kuudepikkune uurimine või välireklaami keelu ajal plangule ununenud plakatiomaniku tuvastamine peaks ikka olema korravalvurite prioriteet?

Politseis napib inimesi, ülekoormatud kohtud on kaalunud koguni lööktöö korras asenduskohtunike saatmist Tallinna kohtuisse nagu mõni supermarketikett veab Ida-Virust kassapidajaid pealinna. Selle asemel peab hoopis küsima, kas meie ühiskond pole ülemäära kriminaliseeritud, kus iga pisiasi tahab uurimist, menetlemist ja süüdlane kinnipanekut? Küsimus on õigustatud, kui vaadata viimase kümne aasta jooksul arestimajades kinni peetud isikute arvu – neid on olnud üle 200 tuhande ehk ligi pool Eesti täiskasvanud meestest. Seega mitte ainult karistusregister pole hiigelsuur, vaid ka reaalselt kinni istunute arv on ülikõrge. 

Samal ajal räägivad poliitikud üha uute asjade kriminaliseerimise vajadusest, viimati on teema ülal olnud dopinguskandaaliga. Kohtutel ja politseil on surve süüdimõistmiseks suur, sest kui juba midagi menetleda võetud, peab ju keegi süüdi jääma, sest see on ju töö kvaliteedi kriteerium.    

Alustuseks võiksid just poliitikud lõpetada üksteise peale kaebuste esitamisega õigussüsteemi koormamise. Ka politsei ei peaks lugema poliitikute silmist konjunktuursetel kaalutlustel liiga agaralt nonde soove ning peaks suutma öelda neile vajadusel „ei“. Mitte uusi kohtunikke ega politseinikke pole vaja, vaid tõmbame hoogu maha üleüldise karistushullusega.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee