Põnevat ja kasulikku | Sisuturundus

TÕUSEV TREND KA NOORTE SEAS: aiapidamine kui hea stressimaandaja! 

Vitavia, 23. märts 2019, 09:00
 
„Aiapidamine on hästi hea energiaga tegevus, mis aitab vaba aega kvaliteetselt sisustada. Kui varasemalt toimetasid aias peamiselt keskealised, siis aastatega on huviliste grupp läinud aina nooremaks,“ räägib kasvuhoonete müügiga tegeleva ettevõtte Vitavia esindaja Marge Laan.

Alustuseks lükkab Marge Laan ümber levinud arusaama: aeda minnakse tööd rügama.

„Aeda ei pea minema mõttega, et lähed sinna tööle. Mina astun majast välja, puhkan, istun pingil, võib-olla maitsen siit-sealt marju. Üks asi viib teiseni ning tihtipeale on lõpuks ikkagi näpud mullas,“ jutustab Laan. Aias toimetamine aitab astuda vastu päevatöö stressile. „See annab lihtsalt mingisuguse energia ning päevaväsimus ununeb,“ nendib Laan.

Aiatööd on ka hea viis, kuidas lapsi nutimaailmast võõrutada. „Kui mainin toas, et lähen aeda toimetama, paneb laps ise oma nutiseadmed käest ning tuleb rõõmuga kaasa,“ tõdeb Laan.

 

Ta toob välja, et lapsed oskavad aiatöödest oma mängu tekitada. „Olen näinud, et lastele tõesti meeldib aias toimetada: seemet mulda panna, taime oma pisikese kastekannuga kasta ja näha, kuidas see kasvab,“ kirjeldab Laan. Näiteks kui tema tütar ei söönud varasemalt kõrvitsat, siis pärast kõrvitsataime üles kasvatamist, otsustas seda ka maitsta.

Laan soovitab lapsed endaga aeda kaasa võtta võimalikult varakult. „Isegi aasta või kahe vanused on koos oma vanematega aias. Põnn saab esialgu niisama mullas sobrada, kuni lõpuks saab aru, et mulda pandud seemnest tekib midagi. Väike laps on kindlasti selliste asjade osas vahetum, aga pole hilja alustada ka teismelistega,“ mõtiskleb Laan. Igal juhul on tegemist mõnusa tegevusega, mis seob vanemat ja lapsi, toonitab spetsialist.

 

Kasvata ise puhast toitu

Oluline osa aiapidamisel on seegi, et saadud toit on värske. „Kõik me teame, et poest ostetud juurviljad pole enam nii puhtad. Tõepoolest, ma ei saa endale terveks aastaks tomatisaaki ette kasvatada, aga see lühike suvine aeg.. selle peaks küll ära kasutama. Kui olen tomati ja kurgi ise kasvatanud, siis ma ju tean, mida ta sisaldab,“ leiab Laan.

Kasvuhoonete kõrvale soovitab spetsialist tekitada aga väliköögi. „Näiteks mina ei kasutanud möödunud suvel köögipliiti peaaegu üldse. Meil oli selline mõnus ahi, kus saab valmistada pitsat, kooki ja igasuguseid muid toite. Kõik, mis tuleb kasvuhoonest, läheb otse potti – enam puhtamat ja värskemat teed ei ole,“ seletab Laan. Ta tunnistab, et kõnealused ahjud on küll veidi kallimad, kuid tegemist on eluaegse investeeringuga.

 

Miniaed kortermaja rõdule

Laan toob välja, et üha enam luuakse aianurgad ka kortermajade rõdudele ja terrassidele. „Paljud inimesed ostavad rõdule potid ja minikasvuhooned, et kasvõi peterselli või tilli oma käega võtta. Linnatingimustes on isegi võimalik kartulit kasvatada, kui kasutada spetsiaalset püramiidi – see näeb tõeliselt atraktiivne välja, lisaks on mingi hetk rõõm esimesest omast kartulist,“ vestab Laan.

Põnev idee kortermajja on ka vertikaalne taimemoodustis, mis võimaldab valgusküllases kohas panna terve seina taimi täis.

„Järjest rohkem kogub populaarsust seinaäärne kasvuhoone, mille võlusid ja võimalusi saavad kasutada just linnakorterite rõdude ja terrasside omanikud. Nende sügavus on umbes 50-60 sentimeetrit ning mõni paneb sinna isegi tomatitaime sisse. See sobib ideaalselt pühapäevaaednikule ja näeb lahe välja. Tänapäevane võimalus miksida uut ja vana on lõputult lisavõimalusi pakkuv lähenemine, mis teeb tulemuse originaalseks ja personaalseks,“ lisab Laan.

Tekkis huvi? Tutvu põneva aiatarvete valikuga www.vitavia.ee ja www.mwlconstruct.eu ning laia ahjude valikuga www.pizzaahjud.ee.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee