Kommentaar

Vitali Belobrovtsev | Miks vene inimestele ei meeldi EKRE (53)

Vitali Belobrovtsev, Tallinna ülikooli õppejõud, 17. märts 2019, 17:11
 
Alustuseks pean märkima, et Jüri Ratas on kogu Eesti ajaloos vist ainuke partejuht, keda ühe nädala jooksul on meedias kajastatud kõikides žanrites – uudistes, persoonilugudes, intervjuudes, reportaažides, arvustustes, arvamuslugudes ja mujalgi. Palett on nii värvikas, et puudub vist ainult nekroloog. Kuigi selleks võib ju pidada Rein Raua repliiki, et Ratas läheb ajalukku natside viimisega valitsusse. Ühesõnaga – ühiskond on vapustatud.

Mida venelased arvavad

Umbes-täpselt paarkümmend aastat tagasi juhtus midagi plahvatuslikku seoses Venemaaga ning tollane visionäär ja fotograaf Jüri Vendelin kutsus mind oma TV 3 saatesse, selgitamaks venelaste arvamust. Nii et teatava ajavahemiku järel, kui jälle midagi seoses venelastega plahvatab,  kutsub keegi või palub selgitada, mida venelased arvavad, kuidas suhtuvad jne. Alati, kui juhtub midagi erakordset. Nagu nüüd seoses EKREIKEga.

Kuidas venelased reageerivad neid esindava partei käitumisele? Oletatakse, et venelased Eestis on ühetaoline hall inimeste kogum. Nad suhtuvad sellesse arvamusse nagu eestlasedki – erinevalt. Üks arvab, et tema huve esindatav partei on teda reetnud, teine loodab, et ju nad seal midagi teevad riigi heaks, kolmas ei tea valitsuse moodustamisest tuhkagi või vehib käega – niikuinii midagi head nendest poliitikutest rahvale ei tule.

Tegelikult Keskerakond, nagu iga teinegi, ei esinda ühtegi homogeenset gruppi. Ta esindab nii venelaste kui ka eestlaste huve. Aga kuna venelastel on üks eestlasest erinev valuküsimus – vene hariduse ja kultuuri säilitamine Eestis, siis Keskerakond on ainuke partei, kes oma programmi kirjutas demokraatliku valiku võimaluse kooli valikul, siis võib ju öelda, et nad seisavad ka venelaste huvide eest.

Olen kuulnud, et Eesti Wabariigi ajal esimesed kuus kooliaastat lõppesid sellega, et õpilased rääkisid kolmes keeles, eesti, saksa ja vene keeles. Aga nüüd on riikliku tähtsusega küsimus maha matta vene kool, mis vanaemast presidendi sõnutsi kindlustab iseseisvuse, keele ja kultuuri kaitset. Huvitaval kombel ühe kultuuri hävitamine peab kindlustama teise õitsengu. Ja sellisel “headuse teljel” venelane ei tunne ennast Maarjamaal kuigi turvaliselt. Siit ka lootmine Keskerakonna peale.

Küljega vene valija poole

Inimese halvustamine ei tähenda head, isegi kui see inimene on venelane. Sellest on palju räägitud. Ja see oli üks EKRE populaarsuse sammastest. Nüüd Eesti meedias hakatud tasapisi aru saama, et 28 aasta jooksul on Eesti poliitikas olnud lubatud kohaliku venekeelse vähemuse halvustamine. Või veel ilusam avastus Reformierakonna keeleteadlaselt Urmas Sutropilt, et kriis paneb ümberhindama Jana Toomi ja Mihhail Kõlvarti rolli Eesti elus: need, keda me pidasime oma vaenlasteks, osutuvad meie sõpradeks.

Pikkaajaline põlastamine viis selleni, et meil tekkis eesti valija ja vene valija. Ja nende vastandamine oli esialgu poliittehnoloogiliselt laitmatult organiseeritud. Ning pea- ja allavoolumeedias tekkis kuidagi iseenesest arusaam, et need venelased on teise sordi valijad. On ju meil esimese kategooria kodanikud ja teise sordi, st naturaliseeritud kodanikud.

Aga peale viimast masu euroopalikult meelestatud sotsiaaldemokraatidel tekkis mõte, et venelaste hääled on sama kaaluga, mis eestlastel. Ja alustatigi selles suunas tööd. Mille tulemuseks oli eesti valijate äravool.

Parteid on aga nagu ühendatud anumad – kui ühel valijate arv väheneb, siis teisel suureneb. Nii juhtuski, et Keskerakond oli vaata et ainuke võimalus vene valijale. Kuid vahepeal olukord muutus ja paistis lootus, et ka eestlased saavad Ratase partei poolt hääletada – uued tuuled pidid tooma uusi valijaid.

Aga tuli välja nii, et lõppude lõpuks Keskerakond pöördus oma vene pooldajate poole mitte näo ega selja, vaid kuidagimoodi küljega. Ja valimised olidki kaotatud. Isiklikult arvan, et niikaua kui eksisteerib meie maailmas kõige edukam e-hääletus, ei suuda Reformierakonda võita isegi mitte Donald Trump.

Miks vene inimesed ei salli EKREt

Samadel põhjustel, miks eestlasedki. Laimamise, valetamise ja ähvardamise pärast. Ja kui neid pigistakse vastu seina faktidega, siis alati on üks kindel vastus, et see on laim, seda polnud, see on vale, need põhjendused ei veena kedagi. Punkt.

Aga vene inimese jaoks on selle erakonnaga seotud veel eri hirmud, neid on omajagu, kuid põhiline – nad panevad vene koolid kinni hommepäev, võtavad ära võimaluse hääletada kohalikel valimistel kolmandate riikide elamislubadega inimestelt.

Venelaste seas on palju neid, kes ei huvitu poliitikast, kuid need, kes selles orienteeruvad, ei usu et loodav koalitsioon toob riigile midagi head. Vaatamata sellele, Ratas ja Helir-Valdor Seeder teevad seda, mida teeks iga nende kohale sattunud demokraatlik poliitik – veenavad meid selles, et valitsusse sattudes EKRE muutub.

Aga kui ta muutub, siis sellisena pole teda ju vaja nendele kümnete tuhandetele valijatele, kes on andnud oma hääle just marurahvuslastele? See tähendaks, et Euroopa Liit ei olegi enam orjahingede  mugavusmaa ja Sorose salavõrgustike manipulatsioon ning et Helmed ei valeta enam sinisilmselt, nagu neil päevil Martin Helme ütles intervjuus Deutsche Wellele, et inimestele ei meeldi Euroopa Liit üldse, kuigi küsitlused ja arvud räägivad vastupidist. Ja kohalikud venelased polegi enam Maarjamaa viies kolonn, 300000 muidusööjat ega vähkkasvaja Eestimaa sees? Kui need põhivaated muutuvad, siis milleks neile valijatele selline EKRE? Kas sellist EKREt me tahtsimegi, küsib nende valija?

Ja loomulikult küsib vene valija ka, kuidas on võimalik, et hääletad Keskerakonna poolt ja saad endale kaela perekond Helme partei?

Ja vägisi mõtled, äkki otsedemokraatia on esinduslikust etem.

53 KOMMENTAARI

k
Kalew 19. märts 2019, 09:57
venelastele ei ole ilmselt ka peavoolumeedia kunagi avaldanud, et EKRE põhiliin on kindel perekond, kodumaaarmastus, usk. Kogu aeg kistakse välja ming...
(loe edasi)
n
need on rohelised mehikesed, 18. märts 2019, 19:19
peavadki ekret toetama, Putin ka toetab.
Loe kõiki (53)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee