Eesti uudised

Eesti pika rahaajaloo jooksul on eriilmelisi münte vermitud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Kuressaares ja ka Narvas.

800 aastat raha tegemise algusest Eestis: venelasest valeraha tegija keedeti elusalt ära, hinnalisema mündi eest on makstud üle poole miljoni (13)

Sten-Erik Unt, 15. märts 2019, 20:45
Foto 1. Eestimaa Hertsogkond Taani all. Valdemar II, Tallinna penn, 1219, diameeter 17 mm, kaal 0,22 grammi.

Kui Taani kuningas Valdemar II aastal 1219 praeguse Tallinna kohal taevast langenud kuulsa ristilipu (Dannebrogi) tiivul eestlaste sõjaväe alistas, pandi kivilinnuse ehitamise kõrval kohe alus ka Eesti rahavermimise pikale ajaloole.

Kuna raha ja ajaga oli kitsas käes, siis hakkasid taanlased erinevalt kodumaast siin esialgu lööma ühepoolseid brakteaate (foto 1). Nii kujutataksegi esimestel Eestis tehtud müntidel müüritorni risti ja lipu vahel, mis tundub varem kirjeldatud sündmustest ajendatuna sümboolse tähendusega.

Eesti ajaloomuuseumi vanemteaduri Ivar Leimuse sõnul said taanlased esimeste müntide tegemise au endale peamiselt seetõttu, et eestlastel puudus kontrolliv võim ehk üks kuningas. „Samuti liikus siin tänu kaupmeestele ohtralt välismaist hõberaha ja see ajas asja ära. Tavainimene arveldas nagunii veel hiljemgi peamiselt vahetustehingutega, ehk kana sulle ja pastlad mulle.“

Edasi lugemiseks:

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee