Elu

GALERII | Selgusid Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia laureaadid 

Toimetas Terttu Jazepov, 14. märts 2019, 16:19
Kultuurkapital jagas aastapreemiaid Teet Malsroos
Emakeelepäeval anti Tallinnas Kirjanike maja musta laega saalis üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Ühtekokku anti välja 11 kategoorias 12 auhinda. Võitjad valisid sihtkapitali nimetatud kirjandusžüriid.

Kultuurkapitali kirjanduse valdkonna peapreemia anti üle juba 1. veebruaril Märt Väljatagale „Väikese inglise luule antoloogia“ ja luulekogu „Gladioolid“ eest, elutööpreemia pälvis pikaaegne soome kirjanduse tõlkija ja Soome-Eesti kultuurisilla hoidja Piret Saluri.

2018. aasta kirjanduse sihtkapitali aastapreemia laureaadid:

Proosa - Martin Algus „Midagi tõelist“

Samal teemal

Tunnustatud dramaturgi proosadebüüt, mis puudutab karme teemasid nagu pedofiilia ja orjastamine šantaaži abil. Kindla ja oskusliku jutustajakäega kirja pandud põnev ja pinev lugu, mille tegelased avanevad oma inimlikus mitmemõttelisuses, ühtaegu oma piiratuses ja oma ennustamatuses. Eesti kirjandus on juurde saanud uue proosameistri.

Luule - Eda Ahi „Sõda ja rahutus“

Noore luuletaja neljas kogu annab tunnistust üsnagi väljakujunenud käekirjast. See on alverlikult kerge, torkiv ja täpne; väga isiklikult läbi tunnetatud, kuid vaba igasugusest pateetikast. „Sõda ja rahutus“ on ka omamoodi karm raamat, millega pole tingimata kerge suhestuda.

Esseistika - Luule Epner „Mängitud maailmad“

Tegemist on põhjaliku ja mitmekülgse ülevaateteosega, milles käsitletakse nii teatri kui ka näitekirjanduse kontekstis mängu ja ruumi mõisteid ning analüüsitakse teatriavangardistide Madis Kõivu, Mati Undi ja Tiit Ojasoo loomingut ning käekirja.

Vabaauhind - Eeva Park „Minu kuninglikud kaelkirjakud“

Sarjas „Kirjanikud omavahel“ ilmunud raamatus on Eeva Park pöördunud perekonnaloo poole ja keskendunud ennekõike oma kirjanikust emale Minni Nurmele. Park kirjutab väga isiklikult, kuid samas distantsilt – mälestused on laagerdunud heaks kirjanduseks.

Näitekirjandus - Jim Ashilevi „Unusta/Unista“

Ashilevi „Unusta/Unista“ on ebatavaline, isikupärane ja põnev mõtteharjutus: lugu maailmast, kus kurjust ravitakse meditsiiniga, ja kus „progressiga“ on jõutud nii kaugele, et tapahimu hakkab ühtäkki tunduma inimõigusena. Veel õhuke ulmežanr kodumaises näitekirjanduses on saanud väärika lisanduse.

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde - Triinu Pakk – Chimamanda Ngozi Adichie „Pool kollast päikest“, tõlge inglise keelest

Teose tõlkes avaldub täiuslik harmoonia algtekstiga nii stiili, vormi, sisu kui ka keele tasandil. Tõlkija on lisanud ka süvitsimineva taustauuringu ning kirjutanud järelsõna põhjaliku ajaloolise ülevaatega Nigeeria kodusõja perioodist, juures on kultuurilooliste mõistete seletus ja väike igbokeelne sõnastik. Triinu Paku tõlge on võimsalt voolav ja meeltesse sööbiv.

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde - Miriam McIlfatrick-Ksenofontov – Doris Kareva „Armuaeg“, tõlge inglise keelde

Miriam McIlfatrick-Ksenofontov on tegelenud Doris Kareva luule tõlkimise ja doktoritasemel uurimisega üle tosina aasta. Doris Kareva on tõlkija jaoks üks nõudlikumaid autoreid eesti luules, kuid McIlfatrick-Ksenofontov on suutnud tõlkes edasi anda maksimumi tema tekstide harmoonilisest kõlast ning ülitäpses napis sõnastuses üheaegselt avanevatest tähenduskihtidest. Selle tõlkeluulekogu esiletõstmisega osutab žürii, et ka pealtnäha väike võib olla suur.

Mõttekirjanduse tõlkeauhind - Toomas Rosin – Arthur Schopenhaueri „Maailm kui tahe ja kujutlus“ I‒II osa tõlge

Saksa klassikalise ajajärgu filosoofilisi tüvitekste ei ole eesti keeles ilmunud ning seetõttu tähistab Arthur Schopenhaueri hiigeltraktaadi tõlge omamoodi läbimurret. Toomas Rosin on kaelamurdva ülesandega väärikalt toime tulnud ja nüüdsest võib eesti rahvas Schopenhaueri „Elutarkuse“ kõrval nautida ka seda lääne ja ida elutunnet sünteesida taotlevat suurteost.

Laste- ja noorsookirjandus - Andrus Kivirähk „Tilda ja tolmuingel“

Raamat „Tilda ja tolmuingel“ sündis tänu kunstnik Irina Šabarovale, kes naljaka väikese tegelaskujuga ise kirjaniku poole pöördus. Olevusest sai tolmuingel, enamikule inimestest nähtamatu, kuid igaühe mineviku ja päritolu mäletamiseks hädavajalik tegelane. Tolm kannab edasi mälestusi, tänu tolmuinglile õpib Tilda tundma oma isa, kes suri, kui tüdruk oli alles pisike. Ilma mäletamiseta oleks maailm kõle ja steriilne paik.

Venekeelse autori kirjandusauhind - Andrei Ivanov „Обитатели потешного кладбища“ /„Isevärki kalmistu asukad“ ning Pavel Varunin „Славка и страна Древлесловия“ / „Slavka ja Vanakeele maa“

Andrei Ivanovi mahukas romaan eemaldub sedapuhku Eesti taustsüsteemist ja keskendub hoopis Pariisile. Teoses on kaks läbivat ajatelge: 1968. aasta üliõpilasrahutused ja sõjajärgne aeg 1945–1947. Pikkamööda avanevad inimsaatused, mis viivad meid õige mitme 20. sajandil Venemaalt lahkunud emigrandi kadunud maailma. Avaneb ka Pariis – sedapuhku kui isevärki kalmistu, mille igal asukal on oma saladus.

„Slavka ja Vanakeele maa“ on esimene venekeelne populaarteaduslik teos alates meie riigi iseseisvumisest. Lastele mõeldud põneva seiklusmuinasjutu vormis esitatud vanaslaavi keele aabits leiab kindlasti austajaid ka täiskasvanute lugejate seast – see on huvitav igaühele, kellele pakuvad huvi vene kultuur ja vanausuliste traditsioonid.

Artikliauhind - Daniele Monticelli, Piret Peiker, Krista Mits „Jamaicast Pariisi ning sealt Tartusse tagasi. Lydia Koidula maailmavaatest ja mugandamisstrateegiatest tema saksa eeskujude valguses“. Keel ja Kirjandus 2018/12

Artikli autorid vaatlevad, kuidas Koidula kohandab saksa eeskujusid oma jutustustele „Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased“ ning „Martiniiko ja Korsika“ kasutades erinevaid mugandamisstrateegiaid. Koidula soov on suunata lugeja tähelepanu revolutsioonile, ja kuna kõnesolevad mugandused sünnivad eesti rahvusliku liikumise kulminatsiooniperioodil, aimub neis valgustustöö kõrval püüdu õhutada oma maa rahvast ühiskondlikule aktiivsusele.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee