Eesti uudised

FOTOD | Klassiga võit: igapäevasest harjutusest sai riiklikult auhinnatud tegu (1)

Asso Ladva, 13. märts 2019, 16:51
GRUPIKALLI: Keeleteo auhinna pälvinud Peetri lasteaed-põhikooli 4. e klass jooksis suurest rõõmust oma klassijuhataja Helen Pullineni peaaegu pikali.Foto: Aldo Luud
„Me võitsime! Me võitsime!“ hõiskavad Peetri kooli neljanda klassi tüdrukud-poisid ja teevad oma klassijuhatajale Helen Pullinenile ühe korraliku puntrakallistuse. Puhtast rõõmust õhku tõusnud lärm on nii korralik, et sarnaseid detsibelle kuulevad Eesti Rahva Muuseumi müürid järgmine kord ilmselt alles suvel Metallica kontserdi aegu.

Tänavusel keeleteo valimisel andsid inimesed kõige rohkem hääli Tallinna külje all asuva Peetri lasteaed-algkooli 4. e klassi ettevõtmisele „Iga päev on seiklus“. Kokkuleppel klassijuhatajaga alustas klass kolm aastat tagasi omamoodi päevikupidamist – iga laps kirjutab iga päev midagi vihikusse. See võib olla mõni lugu, mingi juhtumine, lihtsalt mõte. Kuid iga päev tuleb kirjutada. Käsitsi. Sel aastal juba kolmeteistkümnendat korda välja jagatud keeleteo auhindade saajaid hoiavad haridusministeerium ja Emakeele Selts kuni nende teatavaks tegemiseni kiivalt saladuses. Nii tuli tunnustus õpetaja Helenile suure üllatusena: „Nagu välk selgest taevast.“

Loomulikult pidi see päev olema ka lastele meeldejääv, nii ühendati meeldiv kasulikuga: klassijuhataja võttis Tartu Miina Härma gümnaasiumis haridusministrilt Mailis Repsilt vastu auhinna, lapsed olid samal ajal Raadil Eesti Rahva Muuseumis.

„Ma tahan seda ise neile öelda,“ on õpetaja Helen intervjuusid andes silmnähtavalt elevil. „Ma loodan, et nad enne seda teada ei saa.“ Ta lisab, et lapsed telefonist uudiseid vaadata ei saa. Muuseumis peetav koolitund on ikkagi koolitund ning laste telefonid peavad jääma kotti või mantlitaskusse. Aga muuseumis lapsi saatvatele lapsevanematele see nõue ei kehti.

Igapäevane kirjutamine

„Teises klassis vajas nende kirjutamisoskus arendamist, et lapsed ei kardaks kirjutamist,“ räägib õpetaja Helen, kuidas kõik alguse sai. „Ju siis lastele meeldis, sest nüüd on nad juba neljandas klassis ja kirjutavad ikka edasi. Me ei teinud blogi ega Facebooki gruppi, vaid lood tuli käsitsi kirja panna. Tänapäeva nutiseadmetega maailmas kipub käekiri ära ununema.“

Kolme aastaga on väga palju juhtunud ja õpetaja sõnul on neis vihkudes meeletult lugusid, nii et ühe eredama meenutamine võtab hetke aega: „Üks pikkade juustega poiss kirjutas kunagi, et ta ütles isale – oleks vaja juuksurisse minna. Isa vastas, et järgmine nädal. Ja nii juba kaks aastat.“

Autasustamisele Tartu Miina Härma Gümnaasiumisse võttis õpetaja Helen kaasa vaid mõned vihikud. Vormistuselt on need erinevad, kes on midagi värviliselt esile toonud, kes on rangelt päevadel vahet teinud.

Keeleteo auhinnale esitas ettevõtmise üks lapsevanem. Õpetaja Helenil on tegelikult hea meel, et nad terve Eesti tähelepanu said: „See on väga-väga hea tööriist. See on väga hea võimalus, kuidas lastel arendada kirjalikku eneseväljendusoskust, õigekirja, käekirja.“

Keeleteo auhinnale kandideeris 20 tegu

Vahetult enne emakeelepäeva jagavad haridusministeerium ja Emakeele Selts auhindu eelmise aasta keeletegude eest. Sel aastal pakuti välja 20 kandidaati, neis auhinna pälvivad kaks – ühe valivad välja kõikidest Eesti haridusministritest koosnev žürii ja teise auhinna saaja otsustab ministeeriumi korraldatav internetihääletus.

Ministrite lemmikuks osutus sel korral Õigekeelsussõnaraamat ehk ÕS, millest ilmus eelmisel aastal 18. trükk. Esmakordselt avaldati traditsioonilise raamatuga samaaegselt sõnaraamatu internetiversioon. ÕSi väljaandmist korraldab Eesti Keele Instituut ja sõnaraamatu töörühma juhtis Maire Raadik.

Peetri kooli vihikud „Iga päev on seiklus“ olid aga rahva lemmikud. Ligi veerand antud kahest poolest tuhandest häälest läks just nendele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee