Eesti uudised

Talunaine leidis hiidmuna 

Kirsti Vainküla , 14. august 2000 23:00
SEEN JA TIKUTOPS: Kui Milvi Talts mullahunnikult suure valge kera avastas, ei saanud ta kohe arugi, millega tegu.Foto: Kirsti Vainküla
Mõne päevaga kerkis rohtunud mullahunnikule Massiaru küla serva valge hiidmuna. Külanaine Milvi mõõtis leiu ümbermõõduks 117 sentimeetrit.

“See seen pidi ikka väga ruttu kasvama. Alles mõni päev tagasi sõi mullikas sama mullahunniku otsas. Kui seen oleks siis seal olnud, oleks loom selle kindla peale ära tallanud,” räägib Pärnumaal Läti piiri lähedal Massiarus talu pidav Milvi Talts.

Milvi istutas seeneraamatus heaks söögiseeneks nimetatud hiidmuna kodutalu ette saialillede vahele peenrale. Kõige laiemast kohast näitas mõõdulint hiidmuna ümbermõõduks 117 sentimeetrit. Kuigi Milvi teadis murumunade söödavusest, ei tihanud ta oma leidu kastmeks keeta.

Hiidmuna peetakse Eestis üheks suurema viljakehaga seeneks ning neid kasvab hajusalt üle kogu maa. Eestlased pole harjunud neid sööma, kuigi noorest peast on nad isegi ilma keetmata söödavad. Tähtis on, et poolekslõigatud seen oleks seest valge.

“Oleks ometi mõni näitus tulemas, siis saaks sellest hiigelseenest kindlasti meie küla kõige suurem vaatamisväärsus,” usub Milvi. Paraku pidi ta vaevalt mõni tund pärast seene pildistamist mõru pilli alla neelama - pealinnast vanatädile külla tulnud pisikene koolieelik torkis põneva muna sõrmega auke täis ja rikkus selle väljanägemise.

Hiidmuna pole enam ime

Hiidmune leitakse Eestis igal aastal. Eesti Loodusmuuseumi botaanik Jana-Maria Habicht tunnistab, et sel suvel on juba viis inimest neile kopsaka hiidmuna leidmisest teatanud. “Esimest korda helistati juunis. Et tänavu on hea seeneaasta, siis vohavad kõik seeneliigid,” teab Habicht.

Kui kunagi oli hiidmuna Eestis haruldane leid, siis nüüd enam mitte. Juulis leiti Viljandis Pirni tänavalt teepeenra ääres üleöö sinna kasvanud hiidmuna. Õhtul oli suur äike ja järgmisel hommikul oli seen valmis. Enne suurt müristamist muna märgata ei olnud. Seene ümbermõõduks mõõdeti 126 ja läbimõõduks 40 sentimeetrit. Augusti algul leiti Pärnumaalt Tammiste metsast 30 meetri kaugusel teest 1,5 kilo kaalunud hiidmuna.

Habichti teada leiti Eesti seni suurim hiidmuna 60. aastatel Saka lähistelt. Muna ümbermõõduks oli 198 ja kõrguseks 41 sentimeetrit. Kaalus see terve puuda ehk 16 kilo.

Hea seeneaasta

Eesti on suurepärane seenemaa. Meil on palju häid seenemetsi ning meie kliima on soodne seente kasvuks. Eesti metsad peaksid tootma keskmiselt vähemalt 36 500 tonni söögiseeni aastas. Eriti headel aastatel on see number tunduvalt suurem. Korjamiskõlblikud on vaid kaks kolmandikku seentest, sest ühe kolmandiku söövad ära ussid. Seenerikkaimad on Ida-Virumaa ja Pärnumaa, korjatakse seeni aga kõige enam Põlva-, Võru- ja Valgamaal. Kui palju seeni tegelikult korjatakse ja ära süüakse, on võimatu öelda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee