Uudised

Rahvas ummistas Jägala joa 

Valdo Jahilo , 6. august 2000, 23:00
LUMMAV ILU: Selge taevas lasi inimestel ilutulestikku nautida kogu oma värvikülluses.Foto: Arno Saar
Ilutulestikupeol “Suur pauk 2000” käis korraldaja Auris Rätsepa sõnul 22 500 inimest. Osa neist magas veel pühapäeva hommikul lähikonna karjamaadel peoväsimust välja.

“Meil jäi Grillfesti ajal natukene ilusat ilma üle,” naljatles grillipeo korraldaja Tiit Treve. “Andsime selle paugutajatele kasutada.”

Päikesepaisteline nädalavahetus oli inimesi Jägala joale meelitanud igast Eestimaa nurgast. “Sõitsin siia jalgrattaga Kehrast kohale,” rääkis pealtnäha viiekümnene mees. Paljud olid tulnud terve perega, et päeva nautida ning Jägala joal piknikku pidada.

Festival jagunes kaheks: ühel pool juga, kuhu oli püstitatud noortelava, valisid muusikat diskorid, esinesid noortebändid ning valiti ilusamaid tisse. Platsi olid vallutanud valdavalt teismelised, kes eakohaselt ennast ruttu joomauima jõid - see oli nende viis pidutseda. Valdav osa publikust tuli aga mõnusalt päeva veetma.

Ainsaks kitsaskohaks oli jõe mõlemaid kaldaid ühendav sild - kui rahvas sealt ikka õhtuhämaruses liikuma hakkas, tuli mõnekümne meetri läbimiseks varuda pool tundi. Osa kannatamatuid leidis enda arvates kiirema liikumisviisi: nad ronisid üle piirdeaia ning sammusid otse läbi jõe. Vesi ulatus vaevu poolde põlve.

“Ma ei leia, et sild liiga kitsas oleks olnud,” arvas Auris Rätsep tekkinud superummikust. “Pigem oli asi kultuuris, kuidas sellest üle saada.”

Rahvaüritustele omaselt kiibitses Jägalalgi piirdeaedade taga inimesi, kes piletita sisse lootsid saada. “Nu i kazlõ!” (No, on oinad! - vene. k.) vandus üks jõmmimoodi mehemürakas aia taga - ta oli mitu kilomeetrit mööd aedu jalutanud, leidmata võimalust sissepugemiseks.

Päevasel ajal, kui suurem mass oli veel saabumata, laotasid paljud end heinamaale päevitama ja nii nauditi ka kahel laval esinejaid. Pikad sabad olid õllemüüjate ning tualettide taga. Viimased olid omaette atraktsioonid - eriti hämaras oli esimese hooga raske üles leida õiget hädategemise auku. Kui juurde lisada veel pimedate kabiinide kõikumine, kujunes seal ihuhädade rahuldamisest paras trikknumber.

Peo peasündmus - ilutulestikuvõistlus - sai väärilise vastuvõtu osaliseks. Igat suuremat lahvatust taevalaotuses saatis ühine “ahh!” või “ooh!”. Rahvusvaheline žürii hindas viiest osavõtjast parimaks rootslaste Firework Mastersi tuleshowd.

Kui inimmass pärast viimast pauku südaöösel kodu poole hakkas valguma, imestas kellegi hääl selle seast: “Näe! Ikka voolab, raisk!” See käis joa kohta. Võimsa rohelise prožektori valguses tundus see iseäranis müstilise ja kaunina.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee