Unistab pehmetest inimhingedest

18. september 1997 00:00

PILLE-RIIN PURJE

Jaan Oks - Ingomar Vihmar "Küpressimägi". Lavastaja Ingomar Vihmar, Ugala teatri külalisetendus 14. septembril Draamateatris.

Friedebert Tuglas on järelehüüdes Jaan Oksale kirjutanud: "Jaan Oks on viinud meil kirjandusliku subjektivismi kaugemate piirideni kui ükski teine. Sest vaimust on läbi imbunud ta teoste kontseptsioon ja stiil, muutes tööd tihti liiga katkelisiks ja impressionistlikeks, ainult isiklikust seisukohast arusaadavaiks. See on olnud ühtlasi nende tugev ja nõrk külg. See on vabastanud ta käes kõigest konventsionaalsest nii sisus kui vormis, kuid see on eksitanud ta ka äärmiselt subjektiivsete mõttekujude tihnikusse, kust ei rabele läbi keegi, ilma et ei unustaks just seda eesmärki, mille pärast õieti läkski teele." Üllatavalt täpselt klapib see noore lavastaja

Ingomar Vihmari

Oksa-tõlgendusega "Küpressimägi".

Otseteed ajatusse

Ingomar Vihmari varasem lavastus "Hei, Luciani!" on samuti vaba, subjektiivne mälestus Tuglase novellide ja miniatuuride ainetel. "Lucianiga" on kergem kontakti saada, kujutelmad ja tõelus sulavad ühte sundimatu mängurõõmuga, aimusi ja tähendusi sünnib aina juurde.

"Küpressimägi" näis ebaühtlasem, mõni lavastuslik nipp mõjus enesekordusena, originaalitsemine kaalus üles originaalsuse. Kuid eks ole Jaan Okski pelutavam, hingevõõram kirjanik kui Tuglas. Ja juba see tõik üksi, et Ingomar Vihmar üritab Oksa tänapäeva tuua, n.-ö. oma keelde ümber panna, väärib tunnustamist.

Kavalehel on lisaks Jaan Oksa kahekõnele Ingomar Vihmariga ansambli Cypress manifest. Otseteed olevikku või ajatusse illustreerib laval inglite kamp, kes oma sõnumeid mikrofoni laulab-deklareerib. Lisaks Jaan Oksa luulele lauldakse ka Ingomar Vihmari ja Martin Alguse sõnu - nüüdistektsid kuulduvad lamedamad, ehkki neis on isiklikku ajatunnetust. "Noorte irvitavate inglite näod on vastikud," kirjutab Oks ("Perekonna hommikutund"). Laval on need valu-, vaeva-, viletsuse- ja kiusatuseinglid ülbed, mõnitavad, ilkuvad, ükskõiksed jms.

Inglite nelikus on

Talvo Pabut

ja

Martin Algus

maisemad-puisemad ürgeestlased.

Gert Raudsep

ja

Meelis Rämmeld

esinevad "coolima" võõritusega, hästi toimub Remmeldi androgüüni imaago. Tundub, nagu oleks inglite punt üsna selgelt (noorsoole) heidetud vastuväljakutse - vahest liigagi otsene?

Paeluv on kõik Peategelase -

Juhan Ulfsaki

lavaeluga seonduv. Noor koolmeister, kes külas iial ei kohane, kelle luuletusi keegi ära ei kuula, on omanäoline, peenekoeliste suhtumistega mängitud roll, kelles aimatav autori teisik. Üks, kes endamisigi "unistab pehmetest inimesehingedest". Juhan Ulfsaki päralt on vaimukaimad stseenid ("Sündis ärapõgenemine metsade hõlma..."), täpne piiritaju. Kui tegelaskuju kõrvaliseks hajub, on sellest kahju. Irdu ja harali kiskuv kompositsioon taandub lavastuse isikupärast nõrkuseks.

Põhjendatud eneseusaldus

Paindlikult kohanevad mängureeglitega

Anne Margiste

- Naine ja

Margus Vaher

- Vana Mees, kes etendavad oma osi jõuliselt, erinevaid intonatsioone proovides. Kiiri Tamm näitab, kuis naine jääb imelikuks kättesaamata mõistatuseks. Vihmari lavastuses on sõnadega ümberkäimine iseäralikult mänguline ja otsiv, aga ei raatsita õigel ajal järele jätta ja siis saab mängust mängitsemine.

Lavakujundus (noor kunstnik

Kairit Maasikas

) ning valgusrez^ii vajaksid omaette vaatlust, ent külalislava kitsamad mõõtmed andsid moondunud pildi. Hääs kooskõlas kujundikeelega oli suur valge melanhoolne inimhobune (

Margo Mitt

).

P.S. Ugala tänavuste külalisetenduste reklaam oli lakooniline, ent konkurentsitult parim. "Rohkem teatrit!" - eesti kultuuri-ilmas tähenduslik lause tabavas ümbersõnastuses ja kolm eriilmelist kirjandusklassikut koos afišil - leidlik, vaimurikas eelhäälestus! August Kitzberg, Friedebert Tuglas, Jaan Oks... See kõik viitab, et teatril on julgust ja põhjendatud eneseusaldust puhtkodumaise mängukavaga lagedale tulla, ning äratab lugupidamist.

Anne Margiste Naine ja Margus Vaheri Vana Mees etendavad oma osa jõuliselt, erinevaid intonatsioone proovides.

ENN LOIDI foto