“Olen ise ka nagu üks Robinsonidest,” ütles seriaali saatejuhiks valitud Emil Rutiku eile. “Ma pean kuu aega ilma telerita hakkama saada. Õnneks pole ka pangakaarti vaja. Isegi peeglit ei võtnud kaasa. Eks operaator vaatab, et ma teleekraanil ilus poiss oleksin.”

Rutiku eitab, et oleks napsipudeli külmetushaiguste vastu võitlemiseks ühes haaranud. “Loodan, et pääsen haigustest ja eriti külmetamisest. Merel päike paistab. Kuidas teil seal Tallinnas on?” uurib Rutiku telefonis. Ta loetleb oma “kaasavara”, mis nelja nädala jooksul saarel ära kulub: telk, madrats, soojad rõivad, suupill ja ujumispüksid.

Söögiga Rutiku oma kompse ei koormanud. Toitu pidi laiul laialt ees ootama.

TV 3 keeldub avalikustamast täpset kohta, kus Eesti Robinsonid neli nädalat mööda saadavad. “Ei tahaks, et uudishimulikud seal ringi jalutama hakkavad,” ütleb telejaama esindaja. Samuti jäeti esialgu saladuseks nende viie vapra nimed, kes riskisid maailma kiusatused selja taha jätta ning Robinsoni mängima minna. Pole teada ka see, mida Robinsonid saarel tegema hakkavad ja kui kalliks see projekt

läheb.

Vabatahtlikult end välisilmast kuuks ajaks eraldada lasknud eestlastel tuleb elada telgis. Neil pole telefoni ega telerit, isegi raadiot mitte. Kaasa antakse piiratud kogus toitu, mida tuleb ise lõkkel valmis küpsetada-keeta.

Elutingimused on üsna sarnased nendega, mida kirjeldab Daniel Defoe oma raamatus “Robinson Crusoe”.

“Väga huvitav seltskond,” kergitab Emil Rutiku siiski paari lausega saladuskatet. “Loomult ja kindlasti ka välimuselt täiesti erinevad inimesed. Kuidas nad omavahel hakkavad läbi saama? Sellest tuleb küll ooper!”

Emil Rutiku ise hakkab elama Robinsonide telklaagrist eemal. Kuid temagi peab une silma saama telgis. Ainsaks mõnuks võrreldes Robinsonidega on Rutikul mobiiltelefon, mida võib tarvis minna abi kutsumiseks, kui mõne vapra loodusvõitlejaga peaks midagi juhtuma.

Rutiku pole nõus rääkima, kui palju talle maksti selle eest, et ta kuu aega kodunt ja sõpradest eemal viibib.

“Summa ei ole midagi erilist,” peab Rutiku palka tavaliseks. “Stiimul on see, et kui projekt õnnestub, siis pääsen Malaisiasse, kus vändatakse järgmisel aastal samuti Robinsonide seriaali.”

Iga nädal hääletavad saarele sõitnud viieliikmelised Läti, Leedu ja Eesti meeskonnad endi hulgast välja ühe mängija, kel tuleb saarelt lahkuda. Viimasena kohale jäänu on võitja. Kui välismaal vändatud Robinsoni-seriaalides on võitjaks tulnud kangelane puistatud lisaks kuulsusele üle ka suure rahaga, siis Eestis hinnatakse võitja kangelaslikkust autoga.

Mis marki see sõiduk on, pole veel teada.

TV3 tegevjuht Mart Luik usub, et keegi viiest osalejast ei lähe saarele võistlema auto pärast, vaid hankima suurt seiklust.

“Läheksin isegi vahelduseks mõnele asutamata saarele,” unistab Luik “Kõige keerulisem on aga ennast välja rebida töisest keskkonnast ja pereringist.”

Üks kolmest operaatorist Urmas Sepp sõidab saarele täna hommikul. Tema sõnutsi võetakse sinna kaasa väike kuuekilovatine jõujaam, millega saab kaamerate akusid laadida. Kokku läheb neljaks nädalaks saarele kümmekond teleinimest.

“Päris kuu aega ilma abikaasa ja pereta elama ei pea,” teab Sepp. Talle lubati, et võib korraks ka pere laiule tuua olukorda kaema.

“Aga ma olen tööülesannete tõttu kodunt ka kolm kuud ära olnud, pere on pikkade komandeeringutega juba harjunud,” on ta optimist.