Purjeõppelaevad Mir (vasakul) ja Sedov Tallinna Vanasadamas.Foto: Teet Malsroos
Toimetas Aare Kartau 12. märts 2019 13:00
Venemaa tsiviillaevade kahtlane käitumine on pikka aega Euroopa Liidu ja NATO riikide julgeolekuteenistuste tähelepanu all olnud. Kui varem äratasid tähelepanu uurimislaevad, siis nüüd on vaatluse all järjest rohkem Vene firmadele kuuluvaid ja Venemaa lipu all seilavaid harilikke tsiviillaevu.

Täna avalikustatud välisluureameti raportist selgub, et Vene tsiviillaevade kasutamine mõjutustegevuseks on uus ja arenev suund – selleks rakendatakse Venemaa riigi- ja õppeasutuste suuri purjelaevu, mis osalevad mereretkedel, regattidel ja festivalidel üle maailma. Retkedega kaasnevad poliitilised üritused kohapealsele vene kogukonnale, propagandaetendused Vene ajaloost ning Vene õigeusu kiriku misjonitöö.

Erilist tähelepanu pööratakse laevu külastavatele poliitikutele, kohalike omavalitsuste ja äritegelastele. Hea näide on Tallinna merepäevade sage külaline – Peterburis paikneva Makarovi-nimelise Riikliku Mere- ja Jõelaevastiku Ülikooli õppepurjekas Mir, mille pardal paikneb Vene kaasmaalasteorganisatsiooni – fondi Russki Mir statsionaarne Merel Paiknev Vene Keskus. Seega on Venemaa tsiviillaevastik riiklike struktuuride omalaadne käepikendus.

Seda võib vajalikul hetkel kasutada informatsiooni kogumiseks, sõjalistel eesmärkidel või varjatud operatsioonide korraldamiseks. Venemaa riigiasutustele ja ettevõtetele kuuluvate ning Venemaa lipu all sõitvate laevade meeskondadele on siiani kohustuslik ka lahinguväljaõpe. Laevade omanikud ja meeskonnad peavad olema igal ajal valmis täitma riiklikke ülesandeid, sõltumata geograafilisest asukohast

Seega on oluline tähelepanelikumalt suhtuda Venemaa lipu all sõitvatesse tsiviilalustesse ning nende välisriikide territoriaalvetes ja sadamates viibimise režiimi.

Samal teemal

Kommentaarid  (35)

nii on 13. märts 2019 15:12
no ikka peab puid alla panema. Äkki siis ka naaberriigi reisilennukid mõjutavad, käies igapäevaselt Tallinna lennuväljal? Ja Moskva rong? Sellel asemele võiks mõelda, kes ja millal ning miks tegeles näiteks Eesti merepiiri nihutamisega meile arusaamatus suunas. Selle asja juures olnud poliitikud on siiani veel võimukoridorides liikumas, võiksid ehk põhjendada. Presidendiks oli sellel ajal ilmselt Lennart, puhaku ta rahus.
v 13. märts 2019 12:39
Luuramine on inimajus nii kindlalt ennast kinnitanud, et mõeldes sellele olemegi juba nii haiged, et tabletitarbimises kindllas viisikus. Naaber piilub ja veel hirmsam , ta võib ka rünnata? Kellel vaja neid inimhingesid toita oma riigi eelarvest, kellel verejanu see suust ajab imelist haiget fantaasiat või oma unenägude , mida telekast vaatab. ja veel oskab neid valesid usuda.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS