Suurbritannia võimukoridorides valitsev olukord muutub järjest närvilisemaks. Senise plaani järgi peaks Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkuma juba 29. märtsil, kuid selgus puudub praeguseni.
Samal teemal
15. jaanuaril lükkas parlamendi alamkoda häältega 432 : 202 peaminister Theresa May pakutud lahkumislepingu tagasi. May lubas seejärel kaubelda Brüsselist välja paremad lahkumistingimused, kuid viimastel andmetel kõnelused ebaõnnestusid.
Euroopa Liit jäi endale kindlaks
Suurbritannia peaminister Theresa May pidas veel pühapäeva õhtul telefonivestluse Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, kuid abi sellest ei olnud. Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier kuulutas esmaspäeval Brexiti kõnelused lõppenuks. Seejuures lükati tagasi Suurbritannia pakutud muudatused Brexiti lepingusse. Koos sellega muutub järjest tõenäolisemaks, et Suurbritannia parlament lükkab taas lepingu tagasi ning peaminister Theresa May seisab lõhkise küna ees.
Visa võitlejana tuntud May võttis siiski ette veel ühe katse lepingu muutmiseks ja lendas esmaspäeva õhtul Prantsusmaale Strasbourg´i, et kohtuda seal Eesti aja järgi kella 22 paiku Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga.
Pärast kohtumist teatati kompromissile jõudmisest. Lahkumisleppele lisatakse õiguslikult siduvad lisad. Näiteks võtavad pooled kohustuse, et enim pahameelt tekitanud Iiri varuplaan tuleb asendada alternatiiviga 2020. aasta detsembriks.
Opositsiooniline Tööpartei teatas, et need parandused ei muuda midagi ning seetõttu tuleb täna parlamendis ikkagi Brexiti lepingu vastu hääletada.
Samas ei ole välistatud, et põhimõttelised Brexiti toetajad asuvad hääletusel ikkagi peaministri taha. Nad lihtsalt kardavad, et lepingu tagasilükkamine võib lõppeda Suurbritannia jäämisega Euroopa Liitu. Euroopa Reformikeskuse (CER) juhi Charles Granti arvates on tõenäosus, et parlament toetab Brexiti lepingut, 20 protsenti. Kui Brexiti leping peaks tõepoolest parlamendi toetuse saama, siis algab 29. märtsil kahe aasta pikkune üleminekuaeg, mille vältel Suurbritannia suhted Euroopa Liiduga eriti ei muutu.
Kui aga parlament peaks toetama Euroopa Liidust lepinguta lahkumist, siis ootavad ees segased ajad. Sündmuste taolist käiku ei soovita tegelikult ei Brüsselis ega Londonis.
Kolmas variant oleks Brexiti edasi lükkamine, mis vajab Euroopa Liidu kõigi liikmesriikide heakskiitu. Peaminister May on esialgu rääkinud kuni kolme kuu pikkusest edasilükkamisest, kuid välistatud ei ole ka pikem periood. Samas muudavad võimaliku edasilükkamise keerulisemaks mais toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Kui Suurbritannia jääks veel mõneks ajaks Euroopa Liitu, siis tuleks Suurbritannias samuti korraldada Euroopa Parlamendi valimised. See mõte tundub paljudele absurdsena.
Uus referendum on laual
Vett on veelgi sogasemaks ajanud Suurbritannia parlamendi suurim opositsioonipartei – Tööerakond. Viimane andis 26. veebruaril teada, et konservatiivide kahjuliku Brexiti lepingu takistamiseks on nad valmis toetama Brexiti asjus uut rahvahääletust.
Peaminister on olnud avalikes sõnavõttudes uue referendumi vastu. Mõnevõrra ootamatult kohtus Brexiti minister Stephen Barclay läinud nädala lõpul Tööpartei parlamendisaadikute Phil Wilsoni ja Peter Kyle'iga, kes töötavad välja plaani uue referendumi korraldamiseks. Peaministri büroost teatati pärast kohtumist, et Theresa May on endiselt 100protsendiliselt uue referendumi korraldamise vastu. Siiski spekuleerib meedia võimalusega, et May valmistub igaks juhuks ka uueks rahvahääletuseks.
Euroopa Reformikeskuse juhi Charles Granti arvates on tõenäosus, et Suurbritannias tuleb Brexiti asjus uus referendum, 20 protsenti. Esmalt tuleb aga ära oodata, mis tulemuse annavad seni planeeritud parlamendihääletused. Head lahendust paraku ei ole, sest rahvas on pooleks. Laias laastus toetavad pooled Suurbritannia kodanikud endiselt Brexitit ja pooled on selle vastu.
11 KOMMENTAARI