Põhja-Koreas toimuvad valimised iga viie aasta järel ning neist peavad osa võtma kõik kodanikud, kes on vähemalt 17aastased. Pühapäeval toimunud rahvahääletus oli riigipea Kim Jong-uni valitsemisaja vältel teiseks parlamendivalimisteks. Sisuliselt valimised mingit poliitilist tähtsust ei oma, kuid riigi põhiseadusega on see nõutud. Valimispäevaga kaasneb alati ka pidu – tänavatel tantsitakse ning rahvas väljendab rõõmu ja rahulolu riigi ning valimiste suhtes.

Põhja-Korea valimissedelitel on vaid üks kandidaat, kelle poolt hääletada. Teoreetiliselt saab ka selle nime läbi kriipsutada, kuid siis ootavad valijat karmid tagajärjed. Põhja-Korea analüütik Fjodor Tertitski seletas, et kui keegi tõmbab valimissedelilt nime maha, ootab teda kindlasti salapolitsei külastus. „Tõenäoliselt kuulutatakse see isik hulluks.“

KCNA uudisteagentuur teatas, et viie aasta eest oli valimisaktiivsus ulatunud 99,7%-ni – vaid riigist eemalolijad ja merel töötajad ei saanud hääletusest osa võtta. Valimistulemus oli tollal 100% määratud kandidaatide poolt. Tänavune valimistulemus ega -aktiivsus pole veel avalik, kuid muutusi eelmiste valimistega võrreldes oodata pole.