Kommentaar

Yana Toom | Eurovolinik Ansip – kas rüütel või lohe? (10)

Yana Toom, Euroopa Parlamendi saadik, Keskerakond, 5. märts 2019, 17:13
Foto: 3EP
Eesti on aastaid ehitanud üles eesrindliku e-riigi mainet, kulutades sellele palju vahendeid ja jõudu. Ja kui Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus eriti ei toetanud e-Eesti kuvandit, siis eurovolinik Andrus Ansipi tegevus seda pigem ruineerib. Eriti ebameeldiv on see, et Eesti eurovolinik riskis meie ühise mainega suurkorporatsioonide huvides.

Kujutage ette, et te ei saa laadida YouTube või Facebooki üles oma pulmavideo, sest sellel videol mängib taustaks muusika. Või avaldada kuulsa maali repro taustal tehtud selfie isegi siis, kui see repro ripub teil kodus. Või jagada laste tantsuvideot, sest koreograafia on autoriõigustega kaitstud. See on reform, mida on meile ette valmistanud eurovolinik Ansip.

Euroopa meeleavaldused

Milles on probleem? Me kõik külastame internetiplatvorme, millest suurimad  on YouTube, Facebook, Google jne. Platvormidel jagavad inimesed muusikat, videoid, linke meediaväljaannetele. Kui keegi rikub kellegi autoriõigusi, saab platvorm kaebuse või monitoorib olukorda ise, ja lahendab selle probleemi operatiivselt. Tavaliselt käib jutt tõsistest ja kuritahtlikest rikkumistest.

Kui jõustub uus direktiiv, siis platvorm peab hakkama kontrollima kogu (!) üleslaetud materjali enne, kui see avaldatakse. Veelgi enam, sellist kontrolli ei saa teha käsitsi: seda hakkab paratamatult tegema tehisintellekt, st mitte inimene, vaid robot.

Internet, nagu me seda tunneme, võib varsti jääda minevikku. Selle asemel saame kitsa autoriõiguste omanike kogukonna (kelleks on enamjaolt suurkorporatsioonid) kasuks raha väljapumpamise masina. Ega ilmaasjata ei raputa Euroopat protestilained. Veebilehel Change.org püstitati omamoodi rekord: uue autoriõiguste direktiivi projekti vastu korjati kokku ligi 5 miljonit allkirja.

Mis on Ansipi roll?

Andrus Ansip on sellesse loosse segatud väga lihtsal põhjusel: ta vastutas selle konkreetse direktiivi eest Euroopa Komisjonis. Enamgi veel – digiasjade voliniku portfelli sai eestlane tänu Eesti kui eesrindliku IT-riigi mainele. Ja nüüd siis kaitseb aktiivselt direktiivi projekti.

Arvan, et ta teeb seda kahel põhjusel. Ühelt poolt osutus Ansip nõrgaks juhiks. Saades volinikuks siis, kui ettevalmistöö direktiivi kallal oli juba alanud, sai temast ilmselt ametnike pantvang.

Iseloomulik hiljutine näide: keset direktiivi-teemalisi debatte ilmus Euroopa Komisjoni ametlikul veebilehel artikkel „Autoriõiguste direktiiv: kuidas lihtrahval kästi päästa lohe ja tappa rüütel“ (“The Copyright Directive: how the mob was told to save the dragon and slay the knight“). On selge, keda kujutati nimetatud loos rüütlina ja keda tohlaka lihtrahvana. Kahe päevaga tekitas see tekst solvunud eurooplaste seas tõelise tsunami ning Euroopa Komisjon võttis selle maha. Ansip esines avaldusega, et tal puudub selle artikliga igasugune seos. Kuidas selline asi üldse võimalik on?! Saatsime koos kolleegidega Euroopa Komisjonile ametliku arupärimise.

Teisalt osutus Eesti eurovoliniku infoallikate valik väga selektiivseks. Vaadakem ametlikke andmeid.

Nn. Läbipaistvuse Registri andmete kohaselt pidasid direktiivi kallal töö tegemise raames Ansip, tema kabineti ülem Stig Jörgen Gren ja peadirektor Roberto Viola kolme peale ligi sada kohtumist, neist 87 – korporatsioonidega. Mitte keegi neist ei kohtunud teadlaste, digitaalõigustega tegelevate MTÜ-de ja internetikogukonna esindajatega.

Kes olekski sellisele lobile vastu pidanud? Loomulikult kui üldse üritaks. Korporatsioonid selgitasid eurovolinikule, kui raske on neil uutes oludes tulu teenida. Ja – ennäe! – uus direktiiv kirjutatakse nende huvides. Praktikas saavad peamist tulu muusikast, filmidest, artiklitest jne just nimelt autoriõiguste omanikud, mitte autorid, mõningate eranditega, mis kinnitavad reeglit.

Jah, ka mina olen lugenud Ansipi arvamust selle kohta, et uus direktiiv kaitseb autorite õigusi. Aga ma olen lugenud ka direktiivi. Ja ma tean täpselt, et dokumendis ei sisaldu mingeid garantiisid, et autorid saavad õiglast hüvitist. Võidavad produtsendid, kirjastajad ja kõik teised autoriõiguste omanikud.

Paljusid minu kolleege vaevavad kurjad kahtlused, kas Ansip tegelikult ka saab aru ja hoomab oma vastutusala. Näiteks kord väitis ta, et kümne tuhande laulu identifitseerimine maksab 400-500 USA dollarit. Vastava tarkvara tootjad teatasid eurovolinikule, et ta mõnevõrra eksib – 900 USA dollarit, ja mitte ühekordse maksena, vaid igakuiselt. Ja see tähendab, et Ansipil puudub adekvaatne ettekujutus uue direktiivi rakendamise tagajärgedest. Nii on Google juba investeerinud filtritesse üle 100 000 000 USA dollari, aga väiksematele tegijatele käib see selgelt üle jõu.

Rahvusvahelise suhtekorralduse kontserni Burson Cohn & Wolfe (BCW) korraldatud 1769 eksperdi küsitluse kohaselt on Ansip eurovolinike seas efektiivsuselt 18. kohal 28-st. Pole midagi imestada: erinevalt oma eelkäijast Neelie Kroes’ist ei jäta ta maha strateegilist visiooni, mille rakendamine lubaks Euroopal kasvõi osaliselt ületada mahajäämust digioskuste ja -tehnoloogiate vallas. Mis veelgi hullem, justnimelt Ansipi juhtimisel surutakse läbi direktiivid, mis piiravad sõnavabadust internetis ja sunnivad Euroopa idufirmasid oma kimpsud-kompsud kokku panema ja Silicon Valley’sse kolima. Mis omakorda annab hoobi EL majandusele.

Mis saab edasi?

Hääletus on Euroopa Liidu Nõukogus juba ära olnud. Kahjuks ei päästa läbirääkimiste käigus välja pakutud kompromissid olukorda – nad vaid lõikavad koera saba jupi kaupa. Näiteks pakuti mitte laiendada uusi nõudmisi vähem kui kolm aastat tegutsenud platvormidele. Aga mis edasi saab – kas nad panevad pillid kotti? Nüüd läheb direktiivi projekt lõplikule kinnitusele Euroopa Parlamenti, kus sellele seisavad vastu ligi pooled saadikud. Meil on ikka veel võimalus see direktiiv peatada. Ma loodan edule: kohe üldse ei tahaks, et masintsensuur internetis seostuks eurooplastel volinikuga e-Eestist.

NB! EPP (Euroopa Rahvapartei) on esitanud taotluse tuua hääletus ette järgmisele nädalale märtsi II täiskogu istungjärgu asemel, nagu oli varem plaanitud. EPP juht on Manfred Weber, Saksa CSU-st (kristlikud demokraadid). Ilmselt tehakse seda seepärast, et 23. märtsil, enne hääletust, on üle terve Euroopa Liidu planeeritud direktiivi vastased meeleavaldused. Eriti tuliseks kisub debatt Saksamaal, kus meeleavaldused toimuvad peaaegu iga nädal, seda kajastavad ka kõik peamised uudistekanalid. Nähtavasti tahetakse seda direktiivi läbi suruda enne, kui see mujal Euroopa Liidus sama palju tähelepanu saab. Otsus hääletuse kohta tehakse neljapäeval Euroopa Parlamendi fraktsioonijuhtide konverentsil.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee