Maailm

BREXIT – kas lahendus on silmapiiril? (8)

Tiina Tamman, London, 6. märts 2019 08:05
BREXITI EEL: Saksamaal Düsseldorfis kujutati esmaspäeval traditsioonilisel   roosiesmaspäeva karnevalil Suurbritannia peaministrit Theresa Mayd terava Buratino ninaga, mis veristab riigi majanduse. Foto: AFP/Scanpix
Suurbritannia Brexiti minister Stephen Barclay ja valitsuse jurist Geoffrey Cox sõitsid teisipäeva pärastlõunal  Brüsselisse, et seal välja nõuda parimaid Euroopa Liidust lahkumise tingimusi. Nende läbirääkimiste tulemusi ootab kannatamatult riigi parlament. Eilsed kõnelused tulemusi ei andnud ning neid lubati varsti jätkata. 

Eriti ootavad parlamendis Brüsselist uudiseid  hiljuti moodustunud juristide rühm, kuhu kuuluvad karmi Brexiti pooldajad (ERG, European Research Group – Euroopa uuringute rühm) ja valitsust toetav DUP (Democratic Unionist Party). 

PEAKÕNELEJAD: Suurbritannia Brexiti minister Stephen Barclay (vasakul) ja valitsuse jurist Geoffrey Cox  üritavad Brüsselis veel viimasel hetkel kaubelda välja senisest paremaid lahkumistingimusi.  Foto: Vida Press

Samal teemal

Uus, täiendatud lahkumislepe läheb parlamendis hääletusele arvatavasti teisipäeval, 12. märtsil. „Arvatavasti“ sellepärast, et peaminister Theresa May, kes on lõpuks ometi teinud Brexiti osas pisikesi mööndusi, on kuupäevi välja hõiganud arvestusega, et neis on liikumisruumi. Juristide rühm tahaks samas aega, et lepingut (umbes 600 lehekülge) korralikult läbi vaadata, seega sooviksid nad teksti näha juba selle nädala lõpuks.

Peaminister andis ministrite nõudele järele

Valitsuse kolm ministrit (Amber Rudd, David Gauke ja Greg Clark) esitasid läinud nädalal avaliku nõude, et riik ei lahkuks ilma leppeta. Ilma leppeta lahkumist ei ole peaminister Theresa May sugugi mitte välistanud, ent ometi pakkus ta kolme ministri nõude sunnil sellist kompromissi, et kui värskelt täiendatud lahkumislepe, ütleme siis 12. märtsil, läbi kukub, siis järgmisel päeval saab parlament hääletada selle üle, kas lahkuda 29. märtsil ilma leppeta. Ja kui seegi peaks parlamendis läbi kukkuma, siis saab järgmisel päeval hääletada selle üle, kas lahkumist paari kuu võrra edasi lükata.

Edasilükkamist on ammugi nõudnud mitmed parlamendisaadikud, aga seegi pole probleemideta, sest mais tulevad Euroopa Parlamendi valimised, milles riik ei soovi enam osaleda. Ja kriitikud on varmad nimetama, et ükskõik kui pikalt lahkumiskuupäeva edasi lükataks, ei lahenda see praegust patiseisu, kus kell muudkui tiksub, aga parlamendis on igasuguseid rühmi ja rühmakesi, kes kõik ajavad oma joru ega soostu kokku leppima.

BREXITI EEL: Saksamaal Düsseldorfis kujutati esmaspäeval traditsioonilisel   roosiesmaspäeva karnevalil Suurbritannia peaministrit Theresa Mayd terava Buratino ninaga, mis veristab riigi majanduse. Foto: AP/Scanpix

Parteidistsipliin lonkab, sest valitsevas konservatiivide fraktsioonis on valitsusele tugevaid vastaseid (eelkõige ERG), ent samaviisi on ka opositsioonis olevate leiboristide seas neid, kes on valmis valitsuse poolt hääletama ja lahkumislepet toetama. Liiati, et valitsus püüab taoliseid leiboriste omamoodi meelitada. Äsja tehti teatavaks näiteks 1,6 miljardi naelsterlingi (ligi 1,9 miljardi euro) suurune rahasüst riigi vaesematele piirkondadele, kus hääletati valdavalt Brexiti poolt.

Parlamendifraktsioonid lagunevad

Selline parlamendiliigendumine ongi kaasa toonud olukorra, kus kaheksa leiboristi ja kolm konservatiivi on oma parteist lahkunud ja moodustanud uue sõltumatute grupi (TIG). 650liikmelises kogus on see muidugi piisake meres, ent on alust arvata, et lahkujaid tuleb veelgi. Plaanitakse asutada uut parteid. Ja juba on arvamusküsitlused (YouGov) tuvastanud, et TIGi poolt hääletaks 18 protsenti küsitletuist, samas kui konservatiivide poolt hääletaks 36 ja leiboristide poolt 23 protsenti.

Viimased andmed sisserände kohta, mida 2016. aasta rahvahääletuse ajal loeti Brexiti peamiseks põhjuseks, aga näitavad, et Euroopa Liidust tulnute arv viimase aastaga on tõesti tugevasti kahanenud (60 000), samas kui mujalt maailmast sisserännanute arv on tunduvalt suurenenud (260 000). Samas on valitsus ammu kuulutanud aastaseks piirarvuks 100 000, aga paberile on see jäänudki.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee