Poliitika

Hea lugeja, anna teada, milline erakond vajaks esimehe värskendust!

Kehva valimistulemuse tuules: kas parteid hülgavad senised juhid? (28)

Marvel Riik, Liina Hallik, 5. märts 2019 14:04
Jevgeni Ossinovski.Foto: Teet Malsroos
Riigikogu valimiste kaotajateks on tembeldatud Eesti 200 ja Eestimaa Rohelised, kes ei pääsenud parlamenti, aga ka Keskerakond ja sotsid, kes said alla ootuste tulemuse. Kas on paras aeg rääkida juhivahetusest?

Eestimaa Roheliste üldkogu valis Züleyxa Izmailova juhiks 2017. aasta märtsis. Tema juhtimisel said rohelised riigikogu valimistel kokku 10 226 häält. Võrreldes 2015. aastaga, kui toimusid viimased riigikogu valimised, tehti parem tulemus. Kui 2015. aastal said rohelised 0,9% kõikidest häältest, siis 2019. aastal kerkis see 1,8% peale. Seega jäädi napilt alla maagilise 2%, mis garanteeriks iga-aastase riikliku toetuse.

Züleyxa IzmailovaFoto: Heiko Kruusi

Samal teemal

Tasub meenutada, et vastavalt erakonnaseadusele saab partei, kes sai  valimistel antud häältest vähemalt 2%, kuid alla 3%, riigilt iga-aastaselt 30 000 eurot. Kui toetus on vähemalt 3%, kuid alla 4%, on eraldise suurus 60 000 eurot aastas. Ent kui hääli on vähemalt 4%, kuid alla 5% valimiskünnise, on summa lausa 100 000 eurot aastas.

Roheliste pressiesindaja Laura Lisete Roosaare sõnul koguneb erakonna juhatus kolmapäeval. Kas seal arutatakse ka Izmailova staatust, ei osanud Roosaar öelda. „Arvan, et pigem see ei tule lauale,“ ütles pressiesindaja.

Eelmise aasta oktoobris sai Eesti 200 hakata ennast nimetama erakonnaks. Kampaaniat tehti olemasolevate vahenditega nii nagu jõuti, kuid lõppkokkuvõttes sellest ei piisanud – 5% valimiskünnist ei ületatud. Uustulnukal jäi sellest puudu 3 609 häält ehk 0,6%. Rõõmu aga võiks pakkuda teadmine, et järgnevad neli aastat saab erakond riigilt arvestatavat rahalist tuge.

Kristina Kallas valiti Eesti 200 etteotsa suure hurraaga.Foto: Tiina Kõrtsini

Kuhu on parteijuhil kavas suunata riigilt saadav 400 000eurone toetus? Eesti 200 juhi Kristina Kallase sõnul suunatakse riigi toetus erakonna edasisse tegevusse. „Meil on ees europarlamendi valimised, meil on tulemas kohalike omavalitsuste valimised kahe ja poole aasta pärast,” ütles Kallas. „Tegutseme edasi. Need teemad, mida oleme tõstatanud, laualt ära ei kao. Selle survegrupina, nagu me alustasime, nüüd ka jätkame.”

Kallas kinnitas ka, et jätkab tööd erakonna juhina.

Ühe valusama tulemuse tegid sotsid, kes kaotasid riigikogus viis kohta, jäädes kümne tooliga kõige väiksemaks fraktsiooniks. Valimistulemus on tekitanud tumedaid pilvi sotside juhi Jevgeni Ossinovski kohale. Konkurentide hinnangul on Ossinovski saatus valimistulemusega otsustatud.

Ent tasub meenutada 2015. aastat, kui toonase sotside esimehe Sven Mikseri juhtimisel tehti samuti võrreldes varasemaga kehvem tulemus ja kaotati neli kohta: talle said saatuslikuks hoopis koalitsiooniläbirääkimised, sealhulgas portfellide jagamine. Ossinovskil seisavad need kõnelused alles ees. Algus on positiivne, sotsid on läbirääkimiste laua juures.

Jevgeni Ossinovski.Foto: Teet Malsroos

Valimiste ühed suuremad pettunud olid kindlasti keskerakondlased, kes ootasid peaminister Jüri Ratase käe all võitu ja ainult võitu. Kuid seda ei tulnud. Võrreldes eelmise riigikogu koosseisuga kaotas Keskerakond parlamendis ühe koha, omades nüüd 26 mandaati. Kui kaotajaks oleks osutunud Reformierakond, viinuks see paratamatult küsimuseni, kas Kaja Kallas on ikka see õige juht erakonnale. Kuidas on lood Keskerakonnas?

Jüri Ratas andmas intervjuud pärast valimistulemusi.Foto: Stanislav Moshkov

„Seda [juhi] küsimust ei arutatud,“ ütles Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi, viidates erakonna esmaspäevasele juhatuse koosolekule, kus valimistulemuste kõrval räägiti ka läbirääkimistest Reformierakonnaga.

Keskerakonna tegevpoliitikute suust kõlab arusaam, et praegusel hetkel ei leidu parteis teist sellist inimest, kes suudaks niivõrd mitmekesiste vaadete ja hoiakutega kollektiivi koos hoida.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee