Kommentaar

Alar Kilp | Kas rahvas valis Reformierakonna – EKRE koalitsiooni? (44)

Alar Kilp, politoloog, Tartu ülikool, 4. märts 2019, 16:38
 Robin Roots
On võimalik, et valimiskampaania ja valitsuse moodustamine on demokraatias iseseisvad ja eri aegadel toimuvad asjad, mis teineteist eriti ei mõjuta. Valimiskampaania lõpeb valimistulemustega ning valitsuse moodustamine lähtub neist. Ent tulemused on kui uus ja puhas lehekülg, mille pööramise järel on kampaania möödas ja algab uus tegelikkus.

Samas on seos valimistulemuste ja valitsuse moodustamise vahel osalt ka ühemõtteline. Valitsusse ei saa kuuluda erakonnad, kes ei pääsenud riigikokku. Valijate valikute tõttu ei oma seni püsinud valitsuskoalitsioon riigikogus enam enamust. Üsna tõestatult võib seega öelda, et valijad valisid Jüri Ratase juhitud valitsuse ametist välja (ehkki vähemusvalitsus poleks ilmvõimatu ning seni toiminud valitsuskoalitsioon oleks taas toimiv siis, kui „vaid kolm riigikogulast“ vahetaksid erakondlikku kuuluvust).

Rahva valimisotsus seab valitsuse moodustamisele piirid, ent ei määra ära, milline valitsus mitmest võimalikust moodustatakse. Pärast 3. märtsi on riigikogus puhtaritmeetilisi valitsuse moodustamise võimalusi hulganisti. Mõtteliselt ei saa välistada ühte viie partei ning mitut kolme või nelja erakonnaga valitsust, ent kui kaheparteilisel valitsusel on turvaline enamus riigikogus käes (nt Reformierakonnal ja Keskerakonnal on kokku 60 kohta), siis ei ole enam mõtet valitsusse rohkem erakondi kaasata. Nii jääb sõelale kolm tõenäosemat varianti kaks kahe-partei valitsust – Reformierakond kas Keskerakonna või EKREga – ning varemgi tihti toiminud kolmikliit (Reformierakond, Isamaa ja SDE).

Kui lähtuda vaid sellest, kuidas anti hääli ja tehti kampaaniat – võimul olnud erakonnad (Keskerakond, SDE ja Isamaa) õigustasid valijate ees seda kurssi, kuhu nende juhtimisel riik ja ühiskond jõudmas oli, ning nii Reformierakond kui ka EKRE kuulutasid vajadust alternatiivi ja suunamuutuse järele – tunduks kõige loogilisem Reformierakonna ja EKRE valitsus. Iseäranis seetõttu, et Reformierakond vastandus viimastel kampaanianädalatel otseselt Ratase juhitavale valitsusele. Samuti on Reformierakond ja EKRE olnud valijate toetuse poolest tõusutrendis.

Kui Reformierakond ei tee ekrelastega valitsust ja kaalub kahe variandi – Isamaa ja sotsidega või Keskerakonnaga – vahel, siis tähendab see, et valimiskampaaniat ja valitsuse moodustamist tuleb mõtestada teineteisest lahus ning „ühte heita“ võib ka nendega, kellega vastandudes valijatelt hääled välja teeniti. 

Seetõttu oleks hea, kui Reformierakond alustaks läbirääkimisi võimalikult laialt ning ka Keskerakonna ja EKREga. Kui nad peavad läbirääkimisi ka keskerakondlastega, aitab see koalitsiooni minnes ka SDE-l oma valijate ees „nägu hoida“. Kui peetakse läbirääkimisi ka EKREga, aitab see avalikul tähelepanul unustada valimiskampaania ja tekitab mõttepausi europarlamendi valimiste eel.

Valimiskampaanias oli oma osa usul, et Ratase koalitsioon jääb püsima, ning teiselt poolt tema valitsusega vastandumisel. Sõltumata sellest, milline saab olema uus valitsus – kui Reformierakond otsustab kohe pärast valimisi EKREga mitte rääkida, on valijatel sellist üleminekut kampaanialt valitsuse moodustamisele raskem seedida. Vastanduti ju valimiskampaania ajal eelkõige Keskerakonna (ja sotsidega).

44 KOMMENTAARI

a
A 6. märts 2019, 07:27
4 aasta jooksul tõestavad ennast need, kes tahavad hiljem hääli saada.
p
5. märts 2019, 19:12
Psalmid (Laulud)119: Jumala sõna ülistus 1191 Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! 2 Õndsad on need, kes peavad...
(loe edasi)
Loe kõiki (44)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee