Poliitika

REPORTAAŽ JA VIDEO | Välkuvad kannid ja liba-Nublu ehk Kuidas ma Keskerakonna valimispeol käisin (14)

Sten Kohlmann | Video: Stanislav Moškov, Tatjana Iljina, 4. märts 2019, 04:23
Roheliste LED-tuledega kaunistatud saksofon vaikib. Mitmekümnest laudkonnast otsustab plaksutada vaid üks. Saksofonimängija manab enda näole naeratuse ja alustab järgmise looga. Tema selja taga õõtsutavad puusi nappides rõivastes näitsikud. Keskerakondlaste ninad on aga telefonis, sest jälgitakse valimistulemusi.

Sisenen kella seitsme paiku Õhtulehe kontorisse. Varasemalt olin ulatanud valimisõhtu tegemistele enda pisikese näpu ning nagu ütleb reegel - ulata näpp, võetakse käsi. Laealuse ladviku näpunäidete kohaselt lasus minu õlul kajastada Keskerakonna valimispidu. Noogutasin nõusolevalt. Mida muud mul palgatöölisena ikka üle jääb, mõtlesin. Poole vestluse pealt märkasin triiksärgil plekki, mille süljega maha hõõrusin. Algus on kõva.

Samal teemal

Võõramaalasest taksojuht uurib sõidu ajal valimiste kohta. Ütlen talle, millal need lõppevad. Rohkem ta meiega sõidu ajal vestlust arendada eri ürita. Tänutäheks haaran taksost maha astudes mobiiltelefoni ja hindan sõitu viie tärniga. Eestlane eelistab siiski reisida vaikuses.

Mind ja kaasasolevat fotograafi sildistakse valge käepaelaga, justkui oleksime vetevangist päästetud hundikutsikad. Lisaks premeeritakse meid pabermedalitega, mida aitab kaelas hoida roheline kingipael. Olen alati öelnud, et meedia esindajad on pigem kingitus. Tore, et Keskerakond sellest aru on saanud.

Suurhalli põrand on täidetud kümnete ja kümnete valgete laudadega, nende keskel ilutseb aga suur lava. Lisaks eelmainitud saksivennale ja teda saatvatele näitsikutele astuvad sel õhtu jooksul üles ka liba-Nublu (tegelikult suusaprille ja pusa kandev õhtujuht Andre), sumomaailma selja taha jätnud  Kaido Höövelson (keda on jälitamas Jaapani televisioon) ja muidugi erakonna esimees Jüri Ratas. Tagatipuks kiidetakse edukat valimisnännikampaaniat ning korraldatakse viktoriin, mille osalejate hulka kuuluvad kasutajanimed “Runescape”, “lasna” ning “Valimisvõit ei”.

Oma kohaloleku ajal jõuan teha mõned intervjuud ning testida suupoolist. Tort on kahjuks toa teises otsas, aga see on okei - haugata Keskerakonna logo kandvat maiust ei tunduks nii või naa õige.

Õhtu lõppeb valimistulemustega. Suurte lootustega Keskerakond peab tõdema, et sel korral jäädi hõbemedalile. Õhtujuht kuulutab, et kõik hääled on kokku loetud, tema viimane sõna seguneb aga pettumuse nootidega.

Lavale kutsutud Jüri Ratas on tunduvalt entusiastlikum, ent eks see ongi juhi roll - näida optimistlikum ka kõige tumedamatel hetkedel. Lavalt maha astudes reedavad mehe silmad aga tõe, et kurbus on pugenud ta südamesse. Meediale antud intervjuudes on tagasi tugev juht - iga reporter ja videograaf saavad käteldud, seda nii enne kui ka pärast intervjuud.

Peale kõnet voolab saal tühjaks, nii ka meie. Viskan viimase pilgu saali viivatele ekraanidele, kus ilutseb õhtu loosung: “Kuldne finaal”. Oh mineviku Keskerakond, kui vaid teaksite. Õues näen seinal Sinise ärkamise kleepsu. Vist ei ole need kaks asja omavahel seotud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee