Poliitika

REPORTAAŽ | Eesti 200 valimisõhtu: särav hitt jäi neil valimistel sündimata (37)

Aigi Viira, 4. märts 2019, 01:05
 Tiina Kõrtsini
„Näe, nad ikkagi tellisid strippari!” itsitab üks piltnikest kui erakonna Eesti 200 valimispeole hõljub küütlevas kleidis neiu. Küsimärkideks muutunud nägudele antakse kiire selgitus: „Ma enne pärisin, kas tantsutüdrukud ka täna esinevad, aga nad ütlesid, et ei ole!” Tõsi, Humalakotta tantsutrupi mahutamine oleks keerukas ettevõtt: juba tund pärast valla löödud uksi on peopaik rahvast triiki täis. Toole napib. Baariletist möödumisel on tunne kui tipptunni ajal trammis – astumisruum on pea olematu.

Inimesi saabub üksteise järel juurde, veiniklaasid kõlisevad, melu ja kõnekõmin võtavad tuure sisse. Ootusäreva näoga Kristina Kallas, Eesti 200 liider, jalutab tiidsal sammul mööda ruumi ning võtab piltnike tarvis poose sisse. Tema naeratus on hästi treenitud – väsimatu ja vapper. Multitalent Mart Sander, Tallinna ülikooli valge tekkel peas, peab asjalikke vestlusvoore baarileti juures. Esineb ootamatult tagasihoidlikult, justkui oleks kogemata kõrvalrolli sattunud ning nüüd jääb üksnes oodata, mil tal vaja lavale oma stseeni mängima tuisata.

Samal teemal

Punased vestid ja pungis portfell

Keskseid tegelasi, kel tuleb suure näitemängu jooksul ühel või teisel viisil prožektorite valgusse astuda on teisigi: trimmitud soengu ja pintsakuhõlma vahelt vilkuva säravpunase reklaamiguru Marek Reinaas ja meediategelane Lauri Hussar, kes on samuti punavestiline. Tea, kas mehed on harmoonilise visuaalia pärast dresscode’i kokku leppinud? Kuid erinevalt teistest valimispidulistest, kes hoiavad näpu vahel veini- või veepokaali, on Hussaril märksa peenem rekvisiit: kopsakas pruunikarvaline portfell. Tundub, et mees ei kavatse sellest tähtsast esemest viimsepäevani lahkuda, ju on riigisaladusi triiki täis, mis muud. Muusik Ruslan Trochynskyi kulgeb reipal sammul edasi-tagasi. Tema astumine jääb kokkutulnuist kõige enam silma – nii tulipunaseid jalavarje kui temal, pole ses toas kellelgi teisel. Õhk on ootusesest paks nagu enne eesriide avanemist teatrisaalis: seda, kas tuleb särav hitt või koletu läbikukkumine, pole veel teada.

Kui osa pidulisi salapärase nägudega Humalakoja köögi kõrval asuvast karupruunist uksest sisse kaob ja sealt mõne aja pärast taas välja imbub, meenub vägisi ETV sarja „Riigimehed” teine hooaeg, kus spetsialistidest moodustunud rahvaerakonna Sülem ladvik harrastas keerukatel hetkedel üksteise järel tualettruumi hiilida, et seal salanõupidamisi läbi viia. Võiks siinsamas Humalakoja ruumes ju „Riigimeeste” kolmanda hooaja võtteid alustada – kahju, et ei taibanud toonast stsenaristi Ott Seppa kaasa meelitada. Ta oleks ilmselt õhtu lõpuks suutnud stsenaariumi kokku kirjutada. Nii möödaminnes.

„Sa oled kahes kohas korraga!“

Ajal, mil Aktuaalne kaamera ETV valimisstuudio katkestab, kaovad inimesed ekraanide eest ning jätkub sulnis koosviibimine. Hoogsus on sordiini all. Õige, otsustavateks stseenideks tuleb energiat varuda. Üksnes Trochynskyi laseb muusikal end kaasa kanda ja esitab diivanil kügeldes vaat et tantsunumbrilaadse etteaste. Kell 21.34, kui Indrek Treufeldt annab ekraanilt teada, et Eesti 200 on praeguse seisuga saanud neli riigikogu kohta ning enne oli viis, ei kuuldu Humalakojas ühtegi häälekat emotsiooni. Seevastu etendab punavestiline duo, koosseisus Reinaas-Hussar põneva misanstseeni: lähevad lahku köögiuksel, esimene neist siseneb lennukalt kokkade pärusmaale, teine kaob järgmisest uksest sama lennukalt jumal-teab-kuhu. Mõjub justkui Jüri Naela lavastatud tantsunumber – täpselt ja elegantselt. Üle ruumi heljub küüslauguleibade uimastav lõhn.

„Sa oled kahes kohas korraga,” hõikab Trochynskyi erutunult kui poliitik Margus Tsahkna, kes keset pubi seisab, ETV ekraanile ilmub. Ning kui Tsahkna kinnitab, et Eesti 200 on alles algus ning sellest pole hullu, kui seekord riigikokku ei pääse, kostab Trochynskyi seltskonnast lühike, aga maruline aplaus. Sekka ka mõni vaimustushuile ruumi teisest tiivast. Eesti 200 seltskond näikse rahul olevat. Vähemasti püsivad nad nelja liidererakonna järel kindlalt viiendal kohal. Asi seegi. Alguse kohta.

„See on olnud kreisi!“

Pärast Lääne-Virumaa tulemuste lugemist pole Eesti 200 kontol ühtegi riigikogu mandaati. Peomeeleolud püsivad vagurad. Viljandi Pärimusmuusikafestivali pealik Ando Kiviberg tõmbab mantli selga ja teeb minekut. Napp naeratus näol. Seltskond hõreneb. Melu väheneb. Nutuvõrusid pole näha, ülevoolavat rõõmu ka mitte. Multitalent Sander püsib vapralt baarileti taga, pilk ekraanil ja toimib ses määratus rahus kui publikumagnet: ikka ja jälle astub keegi talle ligi, et mõtteid vahetada.  „Jajah, mul on siin oma office,“ muigab ta sulnilt. „Mis mul siin muud ikka teha on kui istuda, vaadata ja vestelda.“ Üksnes erakonna esinaine Kristina Kallas liigub ringi nii särava naeratusega nagu oleks äsja lotovõidu saanud. 

Uuesti tõusnud melu vaikib, kui ETV ekraanile ilmub Igor Taro, Eesti 200 oma mees Kagu-Eestis. „Hääled on nagu nad on - eks nad näitavad inimeste hinnangut,“  kõneleb Taro, lai naeratus näol. „See on lihtsalt objektiivne reaalsus.“ Ekraanide esised saavad rahvast taas täis. Erinevalt Tarost on kuulajate ilmed tõsised. Väga tõsised.

„Valimistulemused pole veel selged, kõik suured jaoskonnad on veel lugemata, meile võib veel hääli tulla,“ lohutab Tsahkna oma erakonnakaaslasi. Kummaline, aga tema reibas hääl paistab kergelt värisevat. Meeleliigutusest? Kell on 23.08, kui Tshakna kõigest väest oma kaaslastesse optimismi püüab süstida. „Ükspuha, mis see valimistulemus on, see, mis me teinud oleme, on olnud hullumeelne sõit! See on olnud kreisi! See on olnud minu elu kõige uskumatum kogemus, ükspuha, mis on tulemus! Mulle tundub, et see on millegi algus ja ma loodan, et ma ka homme hommikul niimoodi mõtlen. Ei, ma kindlasti mõten nii! Me teeme veel suuri asju!“ Tsahkna saab pöörase aplausi. 

„Mul on 38 häält!“

Motivatsioonikõnesid kõlab veel. Üks innustavam kui teine. Kohalviibijate tuju timmitakse kõrgustesse tagasi. Vähemalt mõneks ajaks. „Mul on 38 häält!“ särab erakonna vene rahvusest nooruk ja võrdleb oma saavutust Tartu linnapea Urmas Klaasi omaaegse leiab, et see on hea stardipakk kohalike valimiste jaoks. See väike etteaste kõlab kui kümnenda järgu näitleja harras repliik a la „Härra, teile on kiri!“. Tilluke, aga paljuütlev lause. ETV valimissaade, kus sõna saavad valimiste võitjad, on küll ekraanidel, aga hääl on maha keeratud. Paar minutit enne südaööd mängivad Trochynskyi ning Paul Neitsov Arvo Pärdi „Ukuaru valsi“ - esimene tromboonil, teine kitarril. Reaktsioonid on sama rajud nagu Vanemuise teatri muusikalide grande finale järel.  Selle vahega, et Humalakoja publik on kordi väiksem. 

„See on mu elu esimene kaotus, aga ma olen sama õnnelik, kui võidu puhul,“ kõlab hämarast koridorist, mis viib peoruumist tualettide poole, reibas tenor. Ülsine foon on siiski nukrapoolne. Ka Kallase naeratus on veidi kuhtunud. Pettunud reaktsioone kostab siiski siit ja sealt nurgast. „Ma olen Eesti valijates pettunud,“ kurdab üks proua häälekal sosinal ning heidab seejärel pilgu  ekraanile, kus alustab oma kõnet absoluutne täht Kaja Kallas. „See siis ongi uus peaminister? See?! Äh!“ Arvaja kõverdunud suujoon pajatab rohkem kui sada sõna. Võidurõõmuks pole tõesti põhjust, ehkki vastse erakonna sooritus kõige viletsamana ka ei tundu. Kuid tõepoolest, Eesti 200 hitt, särav ja särtsakas hittlavastus, jäi neil valimistel sündimata. 

37 KOMMENTAARI

l
Lugeja 5. märts 2019, 12:08
Eesti 200 ärimehed oleks parem võinud töölistele rohkem palka maksta,kui niimoodi raiskata . Töölised on ju orjad.Tööga saab küüru selga, mitte rikkaks.
a
Aga 4. märts 2019, 11:46
Tulevad spetsialistid kes on viie aastaga viinud eesti viie rikkama sekka.17 aastat on ärastatud,varastatud,salastatud.on ikka eesti rahval mälu nagu haugil.
Loe kõiki (37)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee