Kommentaar

Mart Soidro | Erilised valimised (1)

Mart Soidro, literaat, 28. veebruar 2019, 18:50
Foto: TH
Rahapesu Danske Bankis ja Swedbankis. Aadrilaskmine Tirooli lumistel nõlvadel ja plagiaadikahtlustus Nõmme mändide all. Ja kõige selle taustal riigikogu valimiskampaania, mis on kestnud tegelikult juba aasta ja millel ei näigi lõppu tulevat.

Aga ärgem muutugem luulelisteks. Maailm ei ole juba ammu mustvalge ja meil kehtib ikka veel süütuse presumptsioon. Pealegi, nagu viimase aja kohtupraktika näitab, suudab mõni kuldsuu ka musta valgeks rääkida. Möödas on ajad, kui vaikimine oli kuld ja rääkimine hõbe.

Kui kolmapäeva pärastlõunal tuli teade, et vahetult enne murdmaasuusatamise maailmameistrivõistluste 15 kilomeetri klassikasõitu võeti vahi alla meie kaks lootustandvat murdmaameest, tabas koduvabariigi spordisõpru šokk. Just asjatundjad olid hämmingus, sest Team Haanja liikmed ei olnud kõvad keskmikud, vaid tugevad tagumikud.

„Veerpalu teeb endale uues ametis aina enam nime“ – selline lugu ilmus sama päeva Postimehes.

Saatuse iroonia?

Vaevalt et kellegi hingevalu leevendas teadmine, et meie poisid polnud ainsad, keda kinni peeti. Kasahstani lipu all võistlevat otepäälast Aleksei Poltoraninit tabas samasugune saatuselöök. Praegu me veel ei tea, kas rahvusvaheline suusaliit rikkus taas menetlusnorme ja protseduurireegleid, aga maailmameistrivõistlused on vahistatutel mokas nii või teisiti.

Oleme maailmameistrid e-hääletuses

Raido Ränkel jäi eile 87 suusataja konkurentsis 66. ja nooruke Martin Himma 78. kohale. Suured ja mitte midagi ütlevad arvud, mis universumi seisukohalt ei oma mingit tähendust.

Erinevalt riigikogu valimiste elektroonilisest hääletusest, kus me troonime taas maailma absoluutses tipus. E-hääletamisest võttis osa 247 232 valijat. Kui me lisame siia need, kes võtsid vana kombe kohaselt jalad selga ja käisid jaoskonnas (99 163), saame kokku muljetavaldava arvu – 346 395.

Pole paha, nagu Villu Reiljan ja Mati Alaver tavatsevad öelda.

Aga me vajame võrdlusmaterjali. 2015. aastal osales eelhääletusel 296 109 valijat. Hääletamas käis aga kokku 577 910 valijat, mis andis osalusprotsendiks 64,2. Arvestades sellega, et eelhääletusel osales 50 000 valijat rohkem, tekib õigustatud küsimus: kas seekord täidab oma kodanikukohust 600 000 valijat (68,1%)? Siinkohal peame arvestama, et nelja aastaga on meie valijaskond veidi vähenenud – siis oli valimisnimekirjades 899 793 hääleõiguslikku kodanikku, nüüd 1. veebruari seisuga 880 690.

Kõige kõrgem valimisaktiivsus oli 1995. aasta riigikogu valimistel, kui hääletamas käis 69,06% hääleõiguslikest kodanikest. Neli aastat hiljem oli see aegade madalaim – 57,43%. Arusaamatu, miks Savisaare prilliklaaside tagant põrnitsev pilk 20 aastat tagasi nii vähe kodanikke hääletuskastide juurde tõi.

Aga tuleme tagasi e-valimiste juurde. Kolmapäeval, kui oli viimane võimalus elektrooniliselt hääletada, oli huvitav jälgida, kuidas valijate sõrmed klaviatuuri taga sebisid. Vabariigi valimiskomisjon edastas oma kodulehel veerandtunnise intervalliga hääletajate värske arvu ja neid lisandus 15 minutiga keskeltläbi 800–900. Seega valija sekundis.

Raul Rebase arvates on e-hääletamine peamine valimisviis 2025. aastal, mina usun, et juba nelja aasta pärast. Alles see oli, kui kõik käisid oma tuludeklaratsioonidega maksuametis, nüüd teeb seda minu tutvusringkonnas vaid üks vanamoodne sõber. Muidugi on tuludeklaratsiooni täitmine ja e-hääletamine veidi erinevad toimingud – esimese puhul on ju lootust midagi tagasi saada! –, kuid ma ei imestaks, kui juba paarikümne aasta pärast võrreldakse valimisjaoskonnas käijat lõõtsamehega, kes millegipärast võtab viisi üles radiaatoriga.

Võitja selgub finišisirgel

Veel mõni kuu tagasi olin surmkindel, et nende valimiste võitja on pärast 16 aastast vaheaega Keskerakond. Nüüd ma enam selle peale mürki ei võtaks, elu on teadagi armas.

Minu jaoks kõige usaldusväärsem uuring – ERRi tellitud Turu-uuringute küsitlus – näitas 11 päeva enne valimisi Keskerakonnale 28 protsendi suurust toetust. Kuid Keskerakonna edu Reformierakonna ees polnud enam nii suur kui varasemates küsitlustes – suurimat opositsioonierakonda toetas 24 protsenti valijatest. Võrreldes jaanuarikuise küsitlusega on vahe kahe erakonna vahel kahanenud kaheksalt protsendilt neljale.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut teeb endiselt koostööd uuringufirma Norstatiga ja nende iganädalases küsitlusvoorus juhib juba ammu Reformierakond. Viimati 3,8 protsendiga Keskerakonna ees. Muus osas on mõlemad küsitlustulemused üsna sarnased – komeedina taevasse tõusnud Eesti 200-le pakuvad mõlemad küsitlused vaid neljaprotsendilist toetust. Minul isiklikult oleks kahju, kui uustulnukad ei ületaks 5%-list valimiskünnist ja parlamendis oleks vaid viis erakonda. Kui künnise alla jäävate erakondade saak on umbes 10%, tähendaks see väljajääjate arvelt Reformierakonnale ja Keskerakonnale nelja ja EKRE-le kahte lisakohta.

Aga nagu me teame, on vabas riigis igal inimesel õigus oma arvamust avaldada ja teistel õigus teda mitte kuulata.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee