Eesti uudised

Majanduskasv püsib: tõusu mõjutas kõige rohkem ehitus, suurim pidur oli põllumajandus

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 28. veebruar 2019, 08:21

17 KOMMENTAARI

k
kogu aeg/ 28. veebruar 2019, 23:53
puht füüsiliselt lihtsalt ei saa tõusta
j
Juhan./ 28. veebruar 2019, 21:11
Kui tootmist ei toimu pole ka majanduse kasvu, lõõritajad ei tõsta majandust.
k
kes siis tänapäeval / 28. veebruar 2019, 20:07
enam tööd teeb, tagu.mik taeva poole.
m
Mu atust/ 28. veebruar 2019, 17:08
pidur(id) oli(d) poliitik(ud)a.
i
imelik/ 28. veebruar 2019, 15:46
targad on siin rääkinud, kahju, et meie majanduskasv seisneb vaid hinnatõusudes, te siin kõik tahate kangesti, et toit kallineks veelgi
t
töötu/ 28. veebruar 2019, 15:15
Unistaja metsateel!!! Ehitad maja metsaserva.Õhtul lähed metsaservas magama ja hommikul ärkad lageraiel.Tõmba pea pilvedest välja.
u
ulmeanalüütik/ 28. veebruar 2019, 12:08
raha väärtuse kadumine=hindade tõus=käibe suurenemine=majanduskasv, seega kui põllumajanduses ja metsanduses hinnad nii pööraselt ei kasvanud kui tarvis, siis on nad nagu pidurid või
n
Nojah/ 28. veebruar 2019, 11:21
Eelmised valitsused panid majanduskasvu seisma, hea et ta kasvab. Põllumajandusele pani ka eelmine valitsus paraja põntsu.

a
ab/ 28. veebruar 2019, 10:52
m
28. veebruar 2019, 10:21
ma ju räägin, et need põllumehed on viimased pidurid! :DD
e
28. veebruar 2019, 10:07
Eks põllumajandust mõjutas kuiv ja kuum suvi.
t
to mõistev/ 28. veebruar 2019, 09:43
t
to mõistev/ 28. veebruar 2019, 09:21
Vaba maad küll. Kui põllumehed ilma suuremat vaeva nägemata lihtsalt suuri toetusi saavad, siis võiksid ju endale ka lapikese maad soetada ja 'mitte midagi tegemise eest' suurt raha küsida. Ise ilmselt ei tea sedagi, kas kartul kasvab mullas või õhus.
t
to 09:07/ 28. veebruar 2019, 09:19
Jah, 'mitteaborigeenid' ju kodumaist värsket toitu ei söö, nemad toituvad peenelt rämpsust, mis ei kasva põllul ega farmis, vaid tehakse kemikaalidest.
t
Tegelikult sa ei mõista midagi./ 28. veebruar 2019, 09:16
Iga keskmine põllumees maksab riigile makse kordades ja kordades enam, kui ta mingit toetust saab. Toetuste kasutamise üle on meeletu kontroll ja mingit raiskamist toimuda ei saa. Muidugi arvavad linnainimesed, et põldu tuleks harida harkadra ja härgadega, no kui sadu hektareid maad- võiks ju vana Belarus ka ehk olla. Hala ja nutt hakkab siis, kui mingil põhjusel nälga jäädakse, siis küllap muutub põllupidaja maine paremaks, sest enamus halvustajatest ei oska tegelikult kahte kivigi omavahel kokku lüüa.
s
28. veebruar 2019, 09:07
siis tuleb eestist põllumajandus ara keelata .me oleme e riik ja meil ei ole vaja neid poole arulisi aborigeene .

m
mõistev/ 28. veebruar 2019, 08:56
saan aru, et põllumõisatele tuleks toetust rohkem anda. Võiks lausa nii korraldada, et nad saaksid riigikassast ise , vabalt ja vastavalt vajadusele võtta. Küll siis ka elu maal õitsele läheks!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee