Eesti uudised

Uppumissurmast päästetud sangarhunt seikleb Raplamaal (31)

Johanna-Kadri Kuusk, 28. veebruar 2019, 12:24
Pärnu jõest päästetud sangarhundi metsa laskmine. Marko Kübarsepp
Pärnu jões uppumissurmast päästetud noor hunt toibus metsas ja jooksis tavatult kiire tempoga Pärnumaalt põhja poole. Praegu seikleb susi Raplamaal.

Hundi tegemistel hoiab teravalt silma peal keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Marko Kübarsepp, kes hallivatimehe pärast päästmist metsa tagasi viis.

Alajahtunud võsavillem päästeti Sindi paisu lähedalt Pärnu jõest 21. veebruaril, kaelustati GPS-võruga ja viidi esimesel võimalusel tagasi metsa. Noorel hundil kulus paar päeva toibumiseks ja kuni 23. veebruarini püsis ta lahtilaskmiskohast umbes kilomeetri raadiuses.

Pärnu jõest päästetud sangarhundi metsa laskmine. Marko Kübarsepp

Samal teemal

„Ta võttis 23. veebruari õhtul jalad alla ja on nüüdseks umbes 80 kilomeetri kaugusele põhja suunas liikunud,“ ütles Kübarsepp ja tõdes, et selline liikumine ei ole nii noore hundi puhul normaalne.

„Nii suuri vahemaid otseselt nende noorte poolt pärast kaelustamist pole olnud,“ kommenteeris loodusspetsialist. Kübarsepa sõnul on hundi rutakal rändamisel kaks võimalikku põhjust. Loogiline pakkumine on see, et hunt seostab kohta õnnetuse ja sellele järgnenud ebameeldiva protsessiga ning üritab lihtsalt piirkonnast kaugele saada. Teine võimalus on see, et ta ongi rändav isend, kes muudel põhjustel tempot nii kõrgel hoiab.

„Hundid on väga territoriaalsed ja ta võis sattuda kokku mõne territooriumi peremehega, tekkis kontakt, mis ei ole reeglina kõige meeldivamate killast. Sellest võis tekkida eemaldumise isu,“ tõi Kübarsepp välja võimaluse, kuid avaldas lootust, et õnnetuse üle elanud hunt ei puutunud vabaks päästmise piirkonnas kokku teiste huntidega.

Susi lahtilaskmiskohta valides võtsid Kübarsepp ja kohalik jahimees eelkõige arvesse seda, et loom saaks teekonda jätkata sealtsamast lähedalt, kus see tal pooleli jäi, ning samas ei oleks seal aktiivset huntide territooriumi.

Pärnu jõest päästetud sangarhundi metsa laskmine. Marko Kübarsepp

Kuna hundiperekondade ehk karjade vahel on konkurents kõva, siis ei soovita võõraid hunte omal territooriumil näha. Noorele kriimsilmale võiks seepärast halbade asjaolude kokkulangemisel vales magamistoas ärkamine üsna kalliks maksma minna.

„Mõtlesime, et kuhu me ta ikka laseme. Ei ole mõtet teda hirmus kaugele viia. Kui ta on siitsamast, siis saab ta siinkandis ka edasi olla, aga nüüd on kuidagi läinud nii, et ta võttis kõigepealt hoogu ja kui sai jalad alla, siis jooksis kohe eemale,“ selgitas Kübarsepp.

Hundi päritolu on hetkel teadmata. Kübarsepa sõnul on võimalik, et võsavillem oli värskelt karjast eemaldunud. Tavaliselt hakkavad pojad umbes kümnekuuselt vanematest lahku lööma ja jõest päästetud hunt on samas vanuses.

„See on täiesti normaalne, et hundid jäävad kõik mingiks hetkeks üksinda. Küsimus on selles, kas tema kari sai pärast aktiivset jahtimist otsa või on ta lihtsalt selline aktiivsem sell, kes on juba karjast eemaldunud,“ rääkis loodusspetsialist.

Kübarsepp kinnitas, et hundi kaalu järgi võib öelda, et tegemist on hea toitumise ja terve loomaga.

Viimastel päevadel on hallivatimees paigal püsinud.

„Ilmselt on ta leidnud endale mingisuguse söögi. Midagi ta ilmselt on seal põske pistnud,“ oletas Kübarsepp.

 

Hunt on ka välismaalaste seas popp

Hundi elule turgutanud Terveks loomakliiniku juhataja Tarvi Markson rääkis Vikerhommikus, et nende poole on pöördunud mitmed välismaa väljaanded palvega kliiniku pilte kasutada.

„See tuli ootamatult, ma poleks kunagi arvanud et võiks sellise möllu sisse sattuda,“ tõdes Markson, kes loetles, et ühendust on võtnud Briti, Rootsi, Kanada ja Ameerika väljaanded.

Üks asi on välismeedia huvi, kuid Marksoni sõnul on märkimisväärne see, kui paljud inimesed on kliiniku Facebooki lehele sõnumeid saatnud. Nende seas on hulgaliselt välismaalasi.

„Loomakliiniku Facebooki lehe kaudu on inimesed igalt poolt üle maailma ühendust võtnud ja öelnud, kui väga nad hundile kaasa elanud, et Eesti on nii ilusa loodusega maa ja makedoonlased tervitavad,“ loetles Markson. 

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee