Foto: Mati Hiis
Toimetas Johanna-Kadri Kuusk 25. veebruar 2019 07:41
Logopeedilise abi kättesaadavus on paljudes kohtades kasin, mõnes maapiirkonnas neid polegi ja abivajajaid on sunnitud kodust kaugelt abi otsima, haridusministeerium loodab probleemile leevendust kooli tugispetsialistidele antud lisarahast ja vastuvõtu suurendamisest ülikoolis.

Eesti logopeedide ühingu eestseisuse liige, Põhja-Eesti taastusravikeskuse logopeed Annika Suurküla ütles ERRile, et logopeedide nappus tekkis majanduskriisi ajal, mil Tallinnas koondati esmajärjekorras tugispetsialistid või vähendati nende koormust ning kuna töötasu oli nagunii väike, siis palga vähendamine 20–30 protsenti põhjustas erialast emigratsiooni.

Kindlasti oleks Suurküla sõnul vaja juurde vene emakeelega logopeede, keda Eestis hetkel ei koolitatagi, ja logopeedi sõnul on olukord kõige hullem maapiirkondades, kus võib leida mõne üksiku laste logopeedi, kuid näiteks insuldist saadud kõnehäirega täiskasvanu jääb oma mures üksi.

Suurküla märkis, et nappuse taga on osaliselt ka haridussüsteemis tehtud muudatused, kus niinimetatud raskete laste osakaal tavalasteaedaes ja tavarühmades tõuseb, kuid erirühmade arv väheneb. Seda väidet kinnitavad haridusministeeriumi andmed, mille kohaselt oli 2008. aastal erivajadusega laste osakaal lasteaedades 7,6 protsenti, 2013. aastal 15,9 protsenti ja mullu 22,8 protsenti.