Arvamus

Aastapäevakontsert: zombiapokalüpsis kohtub Stockmanni „hullude päevade“ ja 1905. aasta revolutsiooniga (26)

Katrin Pauts, kirjanik, 24. veebruar 2019, 19:48
EV101 aastapäeva kontsert.Foto: Arno Mikkor
Kui enne kontserdiülekande algust lubati ETV intervjuus “helget” programmi, liikusid mu kõrvad lootusrikkalt - kas tõesti jääbki seekord traditsiooniline riiklik matus ära? “Oota, kohe on laval “Õnne 13”,” hoiatas Facebooki-tuttav. Pidasin seda naljaks. “Neli EKRE-meest tulevad ka lavale,” kõlas uus hoiatus. Pidasin ka seda naljaks. 

Saatejuht Anu Välba võttis hästi kokku aastapäevakontserdi korraldajate iga-aastase dilemma: tilu-lilu ei ole vaja, aga liiga tõsine on ka paha. Millist kontserti armas rahvas sel juhul aga üldse tahaks? Ütlen ausalt: õrna aimugi ei ole ja tegelikult on mul isiklikult küll täitsa ükspuha, mis Estonia laval parajasti on. Nagunii ei meeldi see ei mulle ega üldse kellelegi. Peamine ongi, et saaks pärast kiruda. Vaadakem peeglisse - vingumine on eestluse osa ja me teeme seda mõnuga. Kiluvõileib hambusse ja netti inisema! See ühendab meid paremini kui imalad komplimendid. Ja selle poolest peaks aastapäevakontserdi lavastamine ju täitsa pingevaba olema. Ses osas, võin etteruttavalt öelda, ei valmistanud kontsert mingit pettumust. 

Samal teemal

Mis kuramuse asi see nüüd oli? 

Algus küll midagi “helget” ei ole - lumi ja kojamehed, kes, nagu ma iga päev tänavalgi näen, ei tee oma tööd korralikult. Mis see nüüd siis on? Kas härra lavastaja kukkus endal hiljuti mõne kondi puruks ja tundis kohe inspiratsioonipuhangut? Tunnen luua ja puhuritega vehkides ära “Õnne 13” tegelasi, kes vist üritavad omavahel selgeks teha, kelle asi on tänav puhtana hoida. Pean tunnistama, et ootasin seda sahmerdamist jälgides elevusega, et kellelegi kukub Estonia laest purikas pähe. Viiulit mängiv lapsuke on muidugi nunnu. Aga kõik, mis selle ümber keerleb, on jälle aastapäevakontsertide raudvara, mis hiljem kommentaarirubriikides nii palju põnevust pakub - mida küll tähendavad kõik need sümbolid? Kes soovib, saab intelligentset teeselda ja väita, et sai kõigest suurepäraselt aru. Kellele see paremini istub, võib vooluga kaasa minna ja otse öelda, et kõik jäi arusaamatuks. Kellele sobib hoopis nii, see jälgib pihku itsitades, kuidas kaamera ette tiritud prominendid on sunnitud puterdama, kui hästi nad kõigest aru said. 

Pärast lumes sumpamist ilmuvad lavale kaltsupoest ostetud riietes käratsevad isikud, kes ilmselt kujutavad endast intelligentide ettekujutust EKRE poolehoidjatest (vaene ja harimatu põhjakiht, kel pole Armani teksaste ega Bossi ülikonna jaoks raha). Üldiselt läheb Riho Sibula laulu ajal pilt väga segaseks - hunt Kriimsilm,  mingid portfellidega kujud, Hagar Hirmus, keegi suusataja, soniga tegelane, kes hämaralt meenutab Viktor Kingisseppa ja kes varastab ühelt pintsaklipslaselt kohvri ära, ju läheb Rootsi panka raha pesema. Lõpuks joob üks noorhärra ennast täis (mis pole eelnevat arvestades ka ime), tuigub ja kõigub sulni klaverimängu saatel. Lõpuks korjab keegi lapsuke joodiku üles. Oli see tema isa või mingi pedofiil? Kui lüürilise koorilaulu ajal langevad laest esivanemate koltunud pildid, tekib tunne, nagu vaataksin “Elavaid surnuid” või mingit muud zombiapokalüpsist. Kui inimsumm koguneb mullahunnikus sobrama, see tunne aina süveneb. 

Kõik see sulab lõpuks ühte ja silme ees hakkab kergelt virvendama. Pähe tulevad Stockmanni “hullud päevad” ja 1905. aasta revolutsioon. “Helge” tõepoolest, miks ta siis ei ole. Ja kanep tuleks tõepoolest legaliseerida, sest kardetud kahju ei ole sellega enam võimalik tekitada.

Mitte midagi ei saanud aru ja tore ongi

Väga diip oleks öelda, et kuulun minagi intelligentide hulka ja sain kõigest aru, mida öelda sooviti. Kahjuks ma seda teha ei saa, aga mu meelest on kõik sellega ka kõige paremas korras. Lõpuks on kõige olulisem ju üldmulje ja see mingi sõnadessepandamatu tunne. Igav ei olnud, kohati oli päris jabur ja pidevalt näpud sügelesid, et Facebooki kommenteerima minna. “Mulle väga meeldib lollus kuubis,” ütles juba vahva sõdur Švejk. Kui juba teha jabur asi, olgu sellel ikka nii korralik vint peal, et vaatajal on hiljem tunne, nagu oleks ta joobes. “Eesti elu ongi täpselt selline, nagu selles lavastuses,” kõlabki ETV eetris esimene kommentaar. Kontsert olnud “väga sisuline” ja “läbi mõeldud”, paralleeliks olevat hea tuua “Tõe ja õiguse” teema”, keegi nägi kavas “naisterahva kätt” ja “nelja aastaaega”. Palju õnne meile kõigile. 

26 KOMMENTAARI

m
mis mind häiris: 25. veebruar 2019, 15:03
liigne kiirustamine kätlemisel. Nad elasid seal üksteise seljas. Inimeste nimesi loeti nii kiiresti, et kui ei tundnud, siis ei saanudki teada, millise paari kohta see käis. Kleite nägi põhiliselt õlgade kõrguselt. Vahel ka pilk pikemale ja ainult pilk.
ü
üks Kareva kirjutatud luuletus 25. veebruar 2019, 14:11
oleks kõik selle joru ära öelnud.
Loe kõiki (26)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee