Maailm

Täiendatud 26.02. kell 19.00 

Donald Trump loodab Kim Jong-uni Hanois taltsutada (34)

Allan Espenberg, 27. veebruar 2019, 08:02
Esimesena jõudis teisipäeval Hanoisse Põhja-Korea liider Kim Jong-un, kes külastas riigi saatkonda. Kimi teekond rongiga Vietnami pealinna kestis 66 tundi.Foto: Reuters/Scanpix
Vietnami pealinnas Hanois kohtuvad kolmapäeval ja neljapäeval USA president Donald Trump ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un. Nende esimene kokkusaamine mullu 12. juunil Singapuris erilisi muutusi või pöördeid endaga kaasa ei toonud, kuid seekordsest dialoogist loodetakse suuremat edu.

Esimesena käis konkreetse mõtte korduskohtumiseks välja Põhja-Korea liider. Uueks kokkusaamiseks asuti valmistuma pärast seda, kui Trump sai „väga positiivse ja südamliku“ kirja Kim Jong-unilt. Valge Maja teatas ettevalmistuste alustamisest kohtumiseks mullu septembris. Kuigi presidentide uus kohtumine oleks esialgsetel andmetel pidanudki toimuma juba eelmise aasta lõpus, jäi see siiski ära – peamine põhjus oli Trumpi seotus sisepoliitiliste probleemidega.

Samal teemal

Samal ajal ei katkenud kontaktid USA ja Põhja-Korea kõrgete ametiisikute vahel. Näiteks oktoobris külastas Põhja-Koread USA välisminister Mike Pompeo, kes naasis sealt kokkuleppega denukleariseerimistöörühma loomise kohta. Kuigi Pompeo palus Kimil anda ameeriklastele esialgu kas või osaline nimekiri Põhja-Korea tuumaobjektidest, siis sellest keelduti. Kim märkis põhjenduseks, et kahe riigi vahel pole usalduslikke suhteid.

Teisalt – Põhja-Korea ei katkestanud samas ka relvakatsetusi ega lõpetanud relvade müüki pingekolletes asuvatele riikidele ning USA ja Lõuna-Korea avastasid üha uusi tõendeid selle kohta, et Põhja-Korea pole tuumarelva arendamist peatanud. Paljud USA eksperdid hoiatasid samal ajal poliitikuid, et Trumpi ja Kimi kokkulepped võivad olla väga kahjulikud USA-le, sest kui Põhja-Korea likvideerib vaid mõne oma arvukatest tuumaobjektidest ning saab selle eest vastutasuks rahuleppe või muud soodustused, siis pole ju see päris õiglane.

Paljud eksperdid on veendunud, et presidentide peatne kohtumine on eelmisest tunduvalt edukam ja võib-olla isegi otsustava tähtsusega Korea poolsaare tuleviku asjus. Kindel on see, et poolsaare tuumavabaks muutmine ning Põhja-Korea tuumarelvade ja -objektide kontrolli alla saamine on üks põhilisemaid jututeemasid, aga arutlusele tulevaid probleeme on kokku võib-olla isegi kümneid. Samas on üsna võimalik, et mõned vestlusteemad võivad olla kuulutatud salajasteks ning nendest ei räägita kohtumise järel avalikkusele mitte midagi.

SAMUTI KOHAL: Teisipäeva õhtul saabus Hanoisse ka USA president Donald Trump. Tema lend Vietnami pealinna kestis koos kahe vahemaandumisega 20 tundi.Foto: AFP/Scanpix

Trump on kinnitanud, et ootab uutelt läbirääkimistelt suurt läbimurret ning ennustas, et pärast rahvusvaheliste sanktsioonide tühistamist tõuseb Põhja-Korea majandusliku arengu ja õitsengu tippu – Põhja-Koreast pidavat saama majandusrakett ehk -vedur.

Praegu on olukord aga umbes selline, et USA nõuab Põhja-Korealt reaalseid samme tuumarelvadest loobumiseks ja kogu relvapotentsiaali inventariseerimiseks. Alles pärast seda oleks USA valitsus valmis arutama sanktsioonide tühistamist ja rahulepingu sõlmimist. Põhja-Korea aga nõuab tungivalt eeskätt rahulepingut, mis lõpetaks ametlikult Korea sõja, ning on alles pärast seda nõus astuma mingeid desarmeerimissamme. Seega: nokk kinni, saba lahti.

Lisaks on Kim Jong-un seisukohal, et USA peaks rohkem Põhja-Koreale vastu tulema ja näiteks osaliseltki sanktsioone tühistama. Põhja-Korea võib näiteks nõuda USA vägede väljaviimist Lõuna-Koreast, aga Trump on igatahes senini kinnitanud, et 40 000 Ameerika sõjaväelase kojutoomist ei arutata. Seega on situatsioon omapärane: kumbki pool soovib seda, mida teine ei taha anda. Ja pole võimatu, et läbirääkimiste käigus võidakse välja tulla erinevate lisanõudmistega, mis teevad kokkuleppele jõudmise väga keeruliseks.

USA ja Lõuna-Korea teevad järeleandmisi

Nii ongi Trump võtnud oma üheks peamiseks välispoliitiliseks eesmärgiks Põhja-Korea liidri Kim Jong-uni rahustamise ja ohjeldamise. Üks tippkohtumine kahe riigi presidentide vahel on juba peetud ja teine on kohe algamas.

Samas on absoluutselt selge, et ükskõik milles USA ja Põhja-Korea ka kokku ei lepiks või milliseid lubadusi ei annaks, kumbki riik teineteist ei usalda. Pärast sõbralikke kohtumisi ja deklaratsioonide allkirjastamist võidakse küll rõõmust hüpata ja teineteist taevani kiita, kuid tegelikult kardetakse pingestunult vastaspoole mingeid sigadusi, mistõttu jälgitakse teineteise tegemisi väga tähelepanelikult. Ka vastasriigi presidendi kõnedele pööratakse piisavalt tähelepanu, kuid teod on siiski sõnadest tunduvalt tähtsamad ja näitavad suhete tegelikku seisu ohjektiivsemalt.

Teisalt aitab USA presidendi püüdlustele igati kaasa ka Lõuna-Korea juhtkond, sest neil on omad huvid mängus: lõunakorealasi võib ähvardada kõige suurem oht, kui Kim peaks peast täiesti segi minema, ning seetõttu on targem Kimile päitsed nii pähe panna, et ta ise sellest arugi ei saa.

Lõuna-Korea on viimasel ajal Põhja-Koread mitmel juhul tunnustanud ja kiitnud ning seda suunda jätkatakse ka praegu. Jaanuari keskel avalikustatud Lõuna-Korea kaitseministeeriumi dokumendis (2018 Defense White Paper) ei nimetata esimest korda pärast 2010. aastat Põhja-Koread enam vaenlaseks, kuigi kahe riigi vahel puudub senini rahuleping. Dokumendis rõhutati, et Põhja-Korea sõjalised provokatsioonid ja küberrünnakud pole enam Lõuna-Koreale põhiohuks, kuid siiski mööndi, et Põhja-Korea käsutuses olev massihävitusrelv ohustab rahu ja julgeolekut Korea poolsaarel. Lõuna-Korea suhtumise muutumine on arvatavasti seotud presidendi Moon Jae-in’iga, kes on põhjanaabri vastu meelestatud üsna sõbralikult: 2018. aastal kohtusid Koreade presidendid koguni kolm korda. Ja nüüd räägitakse, et juba märtsi lõpus või aprilli alguses külastab Põhja-Korea liider Kim Jong-un Lõuna-Koread.

TEISIKUD: Reedel lõbustasid Hanois rahvast USA presidendi Donald Trumpina  esinenud Dennis Alan  (vasakul) ja Põhja-Korea liidrit Kim-Jong-uni matkinud Howard X (paremal). Pilt on tehtud hotelli Metropole juures. Hiljem otsustasid Vietnami võimud Kimi jäljendaja riigist välja saata. Foto: Reuters/Scanpix

Muide, USA pidi Põhja-Koreale järele andma ka järgmise nädala kohtumispaiga osas. Nimelt oli Põhja-Korea visalt nõudnud kohtumise korraldamist Vietnamis, kus asub riigi saatkond, kuhu oleks Kimil võimalik probleemide tekkimise puhul peitu pugeda. Lisaks asub Vietnam suhteliselt lähedal Põhja-Koreale, mis pole Kimile samuti teisejärguline asi.

Järeleandmisi oodatakse veel

Pentagoni juhid ei usu, et Põhja-Korea nõustub hävitama oma tuumaressursse – seda isegi juhul, kui USAga sõlmitakse denukleariseerimise kokkulepe. Näiteks teatas USA kaitseministri abi Guy Roberts luureandmetele toetudes, et Põhja-Korea ei loobu mingil juhul massihävitusrelvadest ega nende tootmisest. Oletatakse, et Põhja-Korea rikub edaspidigi kõiki oma lubadusi, kui ta peaks mingeid lubadusi üldse andma. Seetõttu on Robertsi hinnangul üsna keeruline muuta Korea poolsaar tuumavabaks piirkonnaks.

Ärimees ja USA eriesindaja Põhja-Koreas Stephen Biegun on öelnud, et Washingtonil on olemas tagavaraplaan, kui diplomaatiast kasu ei ole. Praegu aga ollakse Bieguni väitel USAs lootusrikkad selle üle, et ameeriklased saavad tõese pildi Põhja-Korea tuumaprogrammi ulatusest ja mahtudest ning suudavad saavutada põhjakorealastega usaldusliku vahekorra.

Liikvel on kuulujutte, et kui Põhja-Korea teeb mõne väiksemagi järeleandmise, siis USA vastab sellele mitu korda suurematega. Jaapanlaste Asahi Shimbun on igatahes väitnud, et Donald Trump võib nõustuda isegi Põhja-Koeraga majandussuhteid taastama ja muude mööndustega.

Trump tahaks Nobeli rahuauhinda

Mitu maailma ajalehte (The Wall Street Journal, Dagens Nyheter jt) on välja nuhkinud, et USA ja Põhja-Korea kõrged riigiametnikud ja luuretöötajad on viimase kümne aasta jooksul aeg-ajalt kohtunud ja erinevaid küsimusi omavahel arutanud. Aga kõik need läbirääkimised ja ametiisikute visiidid on toimunud suure saladuskatte all. Nii olevat CIA direktori kohusetäitja Michael Morell käinud 2012. aastal kahel korral Põhja-Koreas, kuid Barack Obama presidentuuri ajal konsultatsioonid peatati. Kui 2017. aastal sai CIA juhiks Mike Pompeo, siis läbirääkimised põhjakorealastega taastusid. Väidetavalt on nendel kõnelustel arutatud Põhja-Koreas vangistatud ameeriklaste saatust, kuid võib päris kindel olla, et see pole olnud läbirääkimistel ainus teema.

Kuigi Põhja-Korea püüab USAga viimasel ajal enam-vähem normaalselt läbi saada, siis oma relvaprogramme pole ta siiani peatanud. Ajakirjanduse andmetel on Põhja-Korea välja töötamas uut superrelva ehk impulssrelva, mis on suuteline viima rivist välja elektroonika kogu USA territooriumil, kuid samas ei tee viga inimestele. Lisaks leiavad spetsialistid Põhja-Korea territooriumilt pidevalt rakettide ja muude relvadega seotud uusi salajasi objekte, millest varem pole aimugi olnud. Näiteks eelmisel kuul saadi teada Sino-ri raketibaasist koos maa-aluse punkriga, millest Põhja-Korea pole maailma avalikkust informeerinud. Tuumateadlane Siegfried Hecker kinnitas, et 2018. aasta jooksul jätkas Põhja-Korea aktiivselt tuumakütuse tootmist, mis andis võimaluse suurendada relvade arvu umbes 37 ühikuni.

Üldiselt on selge, et Donald Trump on juba praeguseks teinud Põhja-Korea kaasamisel maailmapoliitikasse ja tema ohjeldamisel tunduvalt rohkem kui eelmine president Barack Obama.

Nobeli rahuauhinna medal.Foto: NTB/Scanpix

Ka Trump ise on samal seisukohal, mistõttu on ta isegi märkinud, et kogu oma tegevuse eest vääriks ta kindlasti Nobeli rahuauhinda. Samas on ta veendunud, et talle seda ei anta: „Mis puudutab mind, siis arvatavasti ma ei saa seda kunagi, kuid sellest pole midagi hullu. Nad andsid preemia Obamale, ja ta ise ei saanud arugi, mille eest ta selle sai.“ Teatavasti sai Obama Nobeli rahuauhinna 2009. aastal, kui ta oli alles alustanud oma presidendikarjääri ja polnud tolleks ajaks veel midagi olulist korda saatnud. 

Esimene tippkohtumine kaheksa ja pool kuud tagasi

USA ja Põhja-Korea juhtide esimene kohtumine kogu ajaloo vältel (2018 North Korea–United States Singapore Summit, ametlikult 2018 Singapore Summit) toimus eelmise aasta 12. juunil Singapuris Sentosa saarel Capella hotellis. Kim Jong-un ja Donald Trump surusid kohtumise alguses kell 9.05 kohaliku aja järgi kõigepealt teineteisel kätt ja vahetasid tervitusi, misjärel pidasid umbes 40 minuti jooksul kõnelusi nelja silma all (osalesid siiski ka tõlgid). Järgnes poolteist tundi kestnud n-ö laiendatud kohtumine, milles osalesid lisaks presidentidele mitu ministrit ja ametnikku. Pärast korralikku einet kirjutati alla ühisdeklaratsioonile ning õhtul poole seitsme paiku lahkus Trump Singapurist. Kim asus teele oma kodumaale neli tundi hiljem.

ESMAKOHTUMINE: USA president Donald Trump (paremal) ja Põhja-Korea liider Kim Jong-un kohtusid esimest korda mullu 12. juunil Singapuris.Foto: AFP/Scanpix

Kahe presidendi alla kirjutatud dokumendis lubati jätkata dialoogi riikide vahel, kehtestada rahu Korea poolsaarel, denukleariseerida regioon ja tuvastada Korea sõja aegsete (1950–1953) sõjavangide säilmed. Veel lubas Trump lõpetada sõjaseisukorra Põhja-Koreaga ja katkestada ühised sõjaväeõppused Lõuna-Koreaga, kui Kim hakkab likvideerima raketipolügoone. Põhja-Korea avaldas valmisolekut täielikuks denukleariseerimiseks, mille vastu lubas USA anda põhjakorealastele julgeolekugarantiisid. Kuigi Trumpi sõnutsi kulgesid läbirääkimised edukamalt, kui oleks võinud loota, jättis see ajalooline ja mõnes mõttes isegi sensatsiooniline kohtumine õhku rohkem küsimusi kui vastuseid, sest mingeid konkreetseid kohustusi või tähtaegu paika ei pandud. Võib-olla saadakse targemaks vähem kui nädala pärast, ja rohkem tühjasõnalisi deklaratsioone juurde ei tekitata.

Kui kahe presidendi esimene tippkohtumine kestis ühe päeva, siis uuele kohtumisele on reserveeritud kaks päeva. Teine tippkohtumine (2019 North Korea–United States Vietnam Summit ehk 2019 Vietnam Summit) toimub  27.–28. veebruaril.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee