Foto: Erki Pärnaku
Toimetas Johanna-Kadri Kuusk 22. veebruar 2019 07:55
Päästeametis on kolme kõrgema ametikoha palk viie aastaga tõusnud tuhande euro jagu, mis on sama palju päästjad praegu üldse palka saavad, lõhe päästjate ja nende ülemuste palga vahel on sundinud paljusid päästjaid töökohta vahetama.

Kui päästja sissetulek on viimase viie aastaga suurenenud 39%, siis neil, kelle ametinimetus on juht või pealik, on palk tõusnud keskmiselt 54,2%, enim on kasvanud büroojuhataja tasu, kelle praegune 2540eurone tulu on viimase viie aastaga kasvanud 62%.

Päästeameti iga-aastast palgatõusu põhjendatakse enamasti esmareageerijate vajadustega, aga ka kogenud päästjad ei kipu ameti peale jääma.

Kääre palkade vahel kinnitab ka asutuse enda statistika – ametist lahkub päästjaid kolm korda rohkem, kui neid karjääriredelil edasi jõuab, mis on päästeameti personali ja asjaajamise osakonna juhi Katrin Ehala sõnul viimastel aastatel enam-vähem püsinud trend.

Ehala põhjendab madalamate ja kõrgemate kohtade palkade vahel tekkinud kääre vajadusega meelitada töötajaid ka kõrgematele positsioonidele ehk motiveerida töötajaid päästeameti-siseselt karjääriredelil ronima.

Refereeritud artikli täisteksti loe Eesti Päevalehest.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu kommenteeris, et Eesti Päevalehe artiklis on mitmeid asju valesti tõlgendatud.

Tammearu sõnul on päästeamet suur organisatsioon, mille võrgustikku kuulub kokku üle 4000 inimese. 

„Eesti Päevalehe artikkel väidab, et Päästeameti palgatõus on läinud rohkem ülemustele kui päästjatele. Aastatel 2014-2019 on Päästeameti palgafond suurenenud kokku 14,5 miljoni euro võrra. Sellest on valvevahetusega töötajate (päästjad, rühmapealikud, vanemoperatiivkorrapidajad) palgatõusuks läinud ligi 10,7 miljonit eurot ning kõikide muude ametikohtade palgatõusuks 3,8 miljonit eurot. Ehk siis kuue aasta jooksul lisandunud palgarahast on 74% läinud justnimelt päästjate palkade tõusuks,“ täpsustas Tammearu.

Tammearu märkis, et artiklist jääb mulje justkui päästjad massiliselt lahkuvad päästeametist, mis ei vasta tõele.

„Päästeameti töötajate voolavus on väga madal – 2018. aastal oli tööjõu voolavus 4,1% ning see on püsinud aastaid samal tasemel. Personalispetsialistid peavad normaalseks voolavuseks 10-15% aastas,“ kinnitas ta. 

Tammearu sõnul on päästeametis viimastel aastatel vähendatud juhtide ametikohti 27 võrra ning muudetud ka struktuuri. See tähendab ka seda, et alles jäänud juhid on saanud endale viimastel aastatel juurde nii tööülesandeid kui ka alluvaid. Samas on see tekitanud ka olukorra, kus on vähem võimalusi asutuse sees liikuda juhipositsioonidele, sest juhipositsioone ongi vähem.

Kommentaarid  (36)

arvamus 23. veebruar 2019 13:32
selle pätiriigi viga ongi selles,et parasiidid,pätid,vargad,omaarust tipp juhid,ametnikud on üle makstud,sellistele tolbanitele oleks 100 eurost ka palju,tõestagu ja tehku tõõd eks siis peaks ka raha saama--aga pätiriigis on kõik vastupidi,see kes teeb reaalset tõõd on ala maksustatud ,see kes parasiteerub,varastab,kandib ,mängib suurt juhti on üle kullatud
23. veebruar 2019 09:33
Lihtne näide: kui päästjate palka tõstetakse 10%, siis tegev päästja saab juurde 90 €, aga 2500 €-ne laua taga istuja 250 €! On see õiglane?
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS