Kommentaar

Mart Soidro | Rahvaasemikud panid pillid kotti (5)

Mart Soidro, literaat, 21. veebruar 2019, 17:54
 TH
Kell 10.08 kostus riigikogu istungitesaalis haamrikolksatus ja 75 häälega võeti vastu kaitseliidu seaduse muutmise seadus. Sellega tõmbas XIII koosseis oma tööle joone alla. Järgnes ühispildistamine Toompea lossi fuajees ja tordisöömine Valges saalis.

Kord iga pidu saab otsa. Aga otsa ei lõppe pillimehe ramm! Toompea lossiesine plats on viimastel nädalatel täis tuubitud kandidaatide nimede ja numbritega autosid, üks uhkem kui teine. Poliitiline välireklaam pole küll lubatud, aga see ei keela vahetult enne valimisi oma autot linnarahvale ja turistidele eksponeerimast. Las rahvas näeb, kui kalli pilli pullimees kuluhüvitiste eest liisis (ja pärast volituste lõppu ka välja ostab). 

Vaid 16 on neid, kel on seadusloomest siiber ja kes Toompeale 3. märtsil tagasi ei pürgi. 85 saadikut praegusest koosseisust on valmis uueks väljakutseks. Mõni ronib mäe otsa soliidselt, mõni kasvõi neljakäpukil – äkki koguni kuningliku kaelkirjaku kombel? –, arvestades meie libedaid teeolusid. 

Pilk protokolli

Valijatelt mandaadi saanud 101st riigikogu liikmest pidas lõpuni vastu 72. Tegelikult 79, sest Jüri Ratas, Kadri Simson, Mailis Reps, Tarmo Tamm, Sven Mikser, Indrek Saar ja Urmas Reinsalu on ju ministrid.

Mis on saanud teistest lahkujatest? Priit Toobal ja Lauri Laasi mõisteti kohtus süüdi ning Edgar Savisaare suhtes kohtumenetlus lõpetati. Mihkel Raud on tagasi sõubisnises ja Jaak Aaviksoost sai Tallinna tehnikaülikooli (TalTech) rektor. Mõisavalitsejateks läksid Martin Repinski ja Laine Randjärv, kellest said vastavalt Jõhvi ja Viimsi vallavanemad. Deniss Boroditš koordineerib Tallinna transpordiametit ja Martin Kukk erahooldekodusid. Juhan Partsist sai Euroopa kontrollikoja liige ja Ken-Marti Vaherist tema staabiülem. Paradoksaalsel moel hoiab nüüd Vaheri asemel Toompea platsi puhtana Kojamees (Tarmo Kruusimägi).

Aknaaluseid kogunes lõpuks seitse, aga selles pole midagi traagilist. Kõige suurem kaotus oli Andres Ammase lahkumine. 

Mis saab edasi?

Hoolimata valimistulemustest saavad praegused rahvaasemikud Toompeal kolistada (ja kuluhüvitisi laiaks lüüa) veel ka märtsis. Pärast valimisi on ju kombeks tulemused vaidlustada ja kaevata need riigikohtuni välja. Alles pärast kõrgeima astme kohtu otsust saab VVK valimistulemused välja kuulutada. 

Pärast seda tagastab valituks mitteosutunud selle koosseisu liige bensiini- ja taksokaardi ning kabineti võtme. Automaatpääse riigikokku muutub kehtetuks ning edaspidi peavad nad Toompea lossi pääsemiseks end politseiniku juures registreerima. Ja sisenema armsakssaanud paika läbi metalliotsimisvärava. 

Viimane paagitäis bensiini, viimased kõned mobiiltelefonilt ja viimane Toompeal saunaskäik tuleb teha päev enne valimistulemuste väljakuulutamist. Selline on kord.

Mida öelda kokkuvõtteks?

VII, VIII, IX ja XIII koosseisu liige Jüri Adams andis esmaspäeval vabas mikrofonis karmi hinnangu riigikogu tööle. „See oli suur seisak. Tõenäoliselt nii väga seisvaid riigikogu koosseise teisi ei ole olnud, kui, siis võib-olla siiski mõned üksikud on. Miks ma nii ütlen? Põhjus on see, et selle koosseisu ajal Eesti riigis ja Eesti poliitikas peaaegu mitte ükski tõsiselt oluline küsimus ei liikunud edasi. Kõik seisis paigal. Ja sellepärast, et nendel, kes oleks tahtnud saavutada mingeid muudatusi, ei olnud jõudu, et neid muudatusi saavutada, ja teistel, kes olid võimul, ei olnud tahtmist neid muudatusi ellu viia. Rail Balticu väljaehitamine, metsalõikamise poliitika ja haldusreform, mis on arvatavasti üks kõige õudsem muudatuste pakett, mida kunagi Eestis on püütud ellu viia.“

Neli aastat opositsioonis istunud Jüri Adamsi kriitikasse tuleb suhtuda muidugi teatava reservatsiooniga.

Ma ei ole kindel, et Rail Baltic ja Emajõe äärde kavandatud tselluloositehas on parlamendisisesed küsimused. Pigem on need äriplaanid, kuigi keskkonda (loe: meid kõiki) puudutavad projektid. Samas blokeeriti tselluloositehase rajamine juba omavalitsuse ja rohujuure tasandil, mis peakski ju olema asjade loogiline käik. 

Haldusreformiga jäädi muidugi veerandsada aastat hiljaks. Alles jäi 79 omavalitsusüksust, kuid kindlasti tulnuks radikaalsem olla. Seda on aga võimalik parandada.

Selles riigikogus oli kuus fraktsiooni varasema nelja asemel. Ka kõikvõimalikud ühendused on riigikogu komisjonides järjest sagedasemad külalised, nagu kinnitas riigikogu esimees Eiki Nestor. „Meil on ikka arusaamist maailma asjadest palju rohkem.” Lisades samas, et võrreldes varasemaga oli ka käredamaid sõnavõtte.  

Mida koosseis edasi, seda harvemini ma Toompeale satun. Aga teleülekannete põhjal julgen väita, et nii palju vihkamist pole ma varem täheldanud. Poliitika pole nõrganärvilistele ja Toompea pole koht, kus nalja visatakse. Aga sellest pole möödas palju aastaid, kui vähemasti puhvetis istusid erinevad osapooled laua taga sõbralikult koos. Nagu punkar ja miilits Villu Tamme lauas. Nüüd istub üks fraktsioon omaette.

Millega läheb riigikogu XIII koosseis ajalukku? Meenub Hiina punarevolutsionäär Zhou Enlai (1898–1976), kelle käest küsiti külma sõja päevil Suure Prantsuse revolutsiooni tähendust ja ta vastas, et veel on liiga vara öelda...

5 KOMMENTAARI

r
Risto Tanner 22. veebruar 2019, 20:15
Juba jälle see Soidro! Oleks tal siis veel midagi kaalukat öelda või järeldada. Ei telli enam Õhtulehte, igavaks läheb.
n
ns 22. veebruar 2019, 13:31
Vihkamine pole ainult viimase aja nähtus nagu lp. ajakirjanik arvab, vaid see on eesti poliitikas kogu aeg olnud. Avage arhiivid ja vaadake mis sealt ...
(loe edasi)
Loe kõiki (5)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee