Maailm

Mida teha tagasi tulla soovivate ISISe pruutide ja nende lastega? (23)

Toimetas Greete Kõrvits, 26. veebruar 2019, 18:16
See välismaalasest naine ja tema lapsed peavad Süüria põgenikelaagris elama eraldatud alal, kuna paljud ISISlaste abikaasad on laagri süürlaste vastu vägivaldsedFoto: EPA / Scanpix
Hiljuti ilmus lugu 19aastasest Shamima Begumist, Inglismaalt Süüriasse pagenud ISISe reklaamtüdrukust, kes nüüd tahaks kodumaale tagasi tulla. Ajal, mil Lähis-Ida taplusväljadel on ISISest järel vaid riismed, seisavad paljud Euroopa riigid silmitsi küsimusega: mida teha, kui meie kodanik Süüriast või Iraagist tagasi ukselävele ilmub?

King's College'i raporti kohaselt liitus 2013. aasta aprillist 2018. aasta juunini ISISe ridadega Iraagis ja Süürias kusagil 41 500 inimest 80 erinevast riigist. Neist kolmveerand ehk 75 protsenti on täiskasvanud mehed. Naisi ja alaealisi on peaaegu ühepalju – naisi 13 ja lapseealisi 12 protsenti. Süürias ja Iraagis sündis terroristidele arvatavasti umbes 730 last. Kõige rohkem liitus terroristidega rahvast naabrusest Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas (18 852 inimest). Umbes 5904 ISISlast on pärit Lääne-Euroopast. 

Kõige rohkem äärmuslasi liikus Lähis-Itta Prantsusmaalt (1910), teisel ja kolmandal kohal on Saksamaa (960) ja Suurbritannia (850).

Tagasitulijate puhul võib seni täheldada kaht suuremat lainet, esimene aastal 2014 ja teine aasta hiljem. Kokkuvõtlikult tuli Lääne-Euroopa riikidesse tagasi umbes 1765 inimest.

Siin ja edaspidi tuleb arvesse võtta, et väga paljud neist eelloetletud ISISega liitujatest ei tule kunagi tagasi, kuna said lahingutegevuses surma.

Samal teemal

Europarlamendi tellitud uuringust selgub omamoodi huvitav tõik, et ehkki näiteks Saksamaal ja Belgias on tagasitulijate ind suurem – naasis umbes kolmandik neist, kes lahkus – tuli Prantsusmaale tagasi vaid 12 protsenti. Ühendkuningriiki soovis tagasi tulla aga tervelt pool ISISe ridadesse lahkunutest.

Mis naasnud ISISlastest edasi saab?

Tagasitulnute suhtes algatavad võimud kriminaaluurimise ning hindavad ka isikuga seotud riske. Nii vangimõistetute kui ka vabadusse jäetud kodanike puhul rakendatakse deradikaliseerumise - ja ühiskonda taasintegreerumise programme. Paljudel kehtib pikaaegne liikumispiirang, mitmetelt võetakse ära pass. Mõnedes maades, näiteks Belgias, eraldatakse ISISlased vanglas kaasvangidest ning nad allutatakse tõsisemale rehabilitatsiooniprogrammile. Taani aga pakub programmi, mis aitab naasnud võitlejatel saada haridust, tööd ja psühholoogilist abi. Vaesus ja töötus on sageli radikaliseerumise ja äärmuslike mõtteviiside allikaks.

Mis puudutab lapsi, kellest paljud on sündinud Iraagis ja Süürias, siis nende juhtumeid vaatlevad riigid tavaliselt üksikult, otsides võimalikke riskifaktoreid jne.

Laste ebakindel tulevik

BBC vahendab heategevusorganisatsiooni Save the Children andmeid, mille kohaselt istub Süürias põgenikelaagrites umbes 2500 last, kelle päritolu on välismaine. Kokku 30 erineva riigi väikesed kodanikud, kellest paljud pole oma päritolumaad näinudki. Suur osa neist on alles imikud. Kinnitamata andmeil võib neid terroristidele sündinud lapsi olla aga kuni kaks korda rohkem.

Lapsi ja nende väljamaalastest emasid, keda kahtlustatakse seotuses ISISega hoitakse teistest sõjapõgenikest eraldi. Debatt sellest, mis on nende laste ja naiste saatus, võtab sedavõrd tuure üles, mida lähemale saabub ISISe lõplik lüüasaamine Süürias.

Mõned leiavad, et iga riigi kohus on oma kodanikud ise „üles korjata“, mis iganes nendega siis hiljem tehakse – vangla, rehabilitatsioon, lapsendamine, jne. Näiteks Save the Childreni kindel seisukoht on, et lapsed on selles konfliktis ohvrid. Teised arvavad, et terroristide naised ja „kutsikad“ pole tagasi oodatud.

Näib, et mõned valitsused pole ei ühel ega teisel seisukohal. Terroristide lapsed on ebamugav tõsiasi, millega tegelemise paljud riigid parema meelega üldse määramatusse tulevikku edasi lükkaksid.

Üks lahendus oleks lubada kodumaal elavatel vanavanematel ja onudel-tädidel lapsed oma hoole alla võtta. Võib-olla mõnevõrra üllatuslikult on organisatsiooni Human Rights Watch andmeil selles praktikas kõige aktiivsem riik Venemaa.

Välismaa naised süürlastest kaaspõgenikke ei salli

Põgenikelaagrite reaalsus ei ole samuti lihtne. Ehkki on väga palju välismaa naisi, kes valvuritele räägivad, et nad kahetsevad kodumaalt põgenemist väga, on ka neid, kes on laagritöötajate sõnul väga tigedad. ISISlaste välismaalastest naised tuli n-ö tsiviilelanikest süürlastest eraldada. Terroristide kaasad kippusid perenaisetsema, olid agressiivsed, sõimasid ISISe ohvriks langenud või terroristide vastu võidelnud süürlasi reeturiteks, panid isegi telke põlema.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee