Suure tõenäosusega leidub järgmises riigikogu koosseisus saadikuid, kes pole päevagi askeldanud tegevpoliitikas, ei kohalikul ega riiklikul tasandil. Kuidas saada siis hakkama fraktsioonis ja välja teenida kolleegidest konkurentide austus? Kas mängureeglid kehtivad ka valitsuses?
Õhtuleht palus uustulnukatele nõuandeid jagada Erakond Isamaa fraktsiooni liikmelt Marko Pomerantsil, kes püüab ka tänavu valijate palavat armastust, ja sotside ridadest nõndanimetatud aknaaluste ehk fraktsioonitute hulka liikunud Urve Palolt, kes on otsustanud suure poliitikaga lõpparve teha ja jätkata Viimsis kohalikul tasandil. Mõlemad saadikud on rahvast teeninud üle kümne aasta ning näinud poliitikategemist kõige kõrgemal tasemel.
Esimene pilt. Verivärske saadik tuleb oma esimesele fraktsioonikoosolekule. „Tere, mina olen Arvi Ausmees!“ hõikab ta üle ruumi, kuid peale põgusa viivu ei pööra talle keegi rohkem tähelepanu. Mida tuleb Ausmehel jälgida, kui ta tahab läbi saada enda fraktsioonikaaslastega? Eriti erakonna esimehega, kes ei kuulu valitsusse?
22 KOMMENTAARI