Eesti uudised

Akadeemik Mart Ustav: teadusele antud raha kulub pangalaenudele, remondiks jne. Probleem on, et inimesed, kes laboris töötavad, on ikka rahastamata

Asso Ladva, 20. veebruar 2019 12:28

26 KOMMENTAARI

r
Risto Tanner/ 23. veebruar 2019 15:55
Kus see raha on ja õige tasku? Süda tilgub verd kui pean andekat tudengit juhendama ja selle juures sente lugema, ei saa talle osta eksperimntaalseks tööks hädavajalikke uusimaid materjale ja töövahendeid.
s
seega kõik on korras/ 23. veebruar 2019 11:44
raha ju liigub, ja mis peamine õigesse taskusse.
r
R.T./ 21. veebruar 2019 17:57
Selle peale peaks siiski mõtlema ka meie teadus- ja haridusministeerium, kelle kui riiklike rahastamisotsuste tegija käes on vajalikud hoovad teadlaste ja ettevõtjate huvide ühildamiseks. Aga muidugi võiks ka akadeemia initsiatiivi näidata ja ettevõtjate organisatsioonidega kontakti otsida formuleerimaks ühiselt need uurimisteemad, mille riiklikule rahastamisele meie ettevõtjad omapoolset tuge nõustuksid pakkuma. Soovin jõudu ja edu Sulle akadeemia poolelt selle asja korraldamisel!
r
Risto/ 21. veebruar 2019 17:49
Me kõik oleme sunnitud koguma rahvusvahelisi publikatsioone ja tsiteeritavust, et teaduses kuidagimoodi elus püsida, kohalike lepinguliste rakendusuuringutega me teaduse parnassile ei pääse. Et patentide ja praktiliste rakenduste osakaal võiks hindamiskriteeriumides märksa suurem olla, sellest on küll üsna palju räägitud, aga tulemusi on vähe. Ettevõtjatel pole huvi meid teadlasi finantseeride, kui meie uurimistemaatikal pole nende tööga kaalukat ühisosa. /Järgneb/
r
Risto Tanner/ 21. veebruar 2019 17:47
Aitäh, Mart, et sõna võtad. Toetan igati Sinu mõtet, et ainuüksi poliitikutele ei maksa loota, teadlastel endil ka palju ära teha oma olukorra parandamiseks. Räägime siis akadeemikutest! Eks meie akadeemia oli ju see, kes pani paika kriteeriumid, mille järgi meie ühiskond peaks hindama oma teadlasi. Rasketel murrangulistel aastatel püüti päästa meie teadust täielikust krahhist, kodumaistele investeerinutele ei saanud loota ja hindamiskriteeriumid tehti välismaise raha taotlemise reeglite järgi. Need toimivad nüüd jätkuvalt ka kodumaise finantseerimise taotluste kohta. /Järgneb/
j
Juku/ 21. veebruar 2019 09:03
Kas kellegile meenub millised on need kolm-neli põhjapanevat avastust, mida siinsed teadlased on viimase kümmekonna aasta jooksul teinud ja mille tulemused on õnnestunud kas või osaliseltki raha vastu vahetada ?
s
sigaretivabriku/ 21. veebruar 2019 00:14
rootsi müümine on kõva teadus
k
Kõigest magister/ 20. veebruar 2019 22:13
Raha on alati vaja, aga raha ei otsusta kõike. Kuidas elu kulgeb, otsustavad ikka inimesed. Ka piskuga võib häid tulemusi saavutada. Ja raha mida on vaata et ülearugi, "haihtub" õhku, ilma et oleks teadustulemust. See on õige, et erilistest ideedest on kõige suurem puudus.

i
irw/ 20. veebruar 2019 17:01
Aga milleks teadusele raha? Teadus on ju kõik välja uurinud ja kindlaks teinud. Ja mis teadlastel veel kindlaks tegemata on ju umbluu, uhhuu, pseudovärk ja kuulub naeruvääristamisele ja hukkamõistule.
a
Aus Ants/ 20. veebruar 2019 15:35
nii on teaduses ja nii on ka riigikogus. Esmalt ikka endale vajaduste järgi ja siis teistele võimalust mõõda.
t
Tõeleid/ 20. veebruar 2019 15:33
Aga siinmail nii ju ongi, et kes kotile lähemal , siis võtab nagu jaksab ja see kes kotist kaugemal , sellele jäävad vaid pudemed.
o
ommi/ 20. veebruar 2019 15:17
arvan, et teadusele ei lähe sellest sentigi, raha jagatakse nö omavahel ära palga tõusuks, ikka nende vahel, kes on ,, tüüri juures,, reatööline ei saa palgatõusu, jutt teaduse rahastamisest on ettkääne
k
kas teadusele antud raha kulub pangalaenudele?!/ 20. veebruar 2019 14:40
Kas teadusel on laenud? Või teaduse alal töötajatel. Paljudel on laenud, selle loogika järgi läheb see raha töötajate pangalaenudeks.... Või sain ma millestki valesti aru.
j
just nii/ 20. veebruar 2019 14:36
mis siin imestada.Riigi raha kulub tasuta transpordile,Linnahalli korrashoiule ja uute ideede väljamõtlemisele nagu laevade Eesti lipu alla toomine.Urve Palo koos sotside ja keskerakondlastega seisid Linnahalli trepil ja tõotasid ühest suust,et teevad vägevad kontserdi saalid.Tegelikult hakkab pärast suurt pidu ja lubadusi rahakott tühjaks saama ja järjest pannakse midagi kuskil kinni nagu Pärnu raudtee,Valga sünnitusmaja.Riigi rahakotti jääb lõpuks suur auk ja ka Eesti-Vene piiriehitus arvatavalt on seisma jäänud.Kes suudab nii suurt ja laia piiri hooldada,mis hakkaks riigilt suuri summasid n
i
Indrek2/ 20. veebruar 2019 14:30
Selle raha eest suutis juba teise ülikooli berze keerata. Moorlaste ladustamiskoht, mitte ülikook. Tältekk on ikka kõva sõna!! Loodetavasti uus valitsus vähendab selle pordumaja rahastust korralikult, pole mingit põhjust muukeelset õpet maksumaksja rahaga toetada.
e
Eks-teadlane/ 20. veebruar 2019 14:02
Mis teadusest me räägime, teadlase palk on sama mis tublil Selveri müüjal- kuigi kraadi saamisesse panustanud kümme aastat ja siis veel järeldoktorantuur ja rumala peaga Eestisse tagasi tulnud. Eesti teadus on surnud, selle reanimeerimine käib riigile üle jõu.

k
Kuuuurija/ 20. veebruar 2019 13:52
Mis see akadeemiku palk ongi? 3000 € või rohkem? Aaviksoo saab vist 6000€ või isegi rohkem?
e
eesmärk/ 20. veebruar 2019 13:48
u
uku/ 20. veebruar 2019 13:45
Ma olen kokku puutunud Tehnikaülikooli "ekspertidega", kes siis riikliku rahastusega ostetud instrumentidega osutavad erasektoris eksperdi teenust ja raha kasseerivad oma erafirma arvele.
u
Unine Siilipoiss/ 20. veebruar 2019 13:45
Lõviosa kulub ikkagi igasugu pseudo ja proto-teadustele. A la "vakratud" baka kraadid jms .
v
Vello/ 20. veebruar 2019 13:40
Teadusrahastamisest: eelmisel aastal jagati uutele teadustele 8.8 milj., geenitehnoloogidele TÜst ilma konkursita 5 milj. See on onupojapoliitika mitte teaduspoliitika.
v
Vello/ 20. veebruar 2019 13:38
Miks see on nii läinud? Pikka aega on tehtud valet teaduspoliitikat. Enamus ministreid on olnud Tartu Ülikoolist. Teadusraha on sinna kõvasti maetud, aga tulemuseks on udutamine.
v
valige õige erakond/ 20. veebruar 2019 13:17
h
hmm/ 20. veebruar 2019 13:09
Sisu pole kuna riigil puuduvad eesmärgid. Aga nii pisikesel riigil nagu on seda eesti, ei saagi erilisi eesmärke olla. võib-olla eesti ühiskond nõuab eesti riigilt võimatuid asju. Eesti poliitika on pigem külakarjatuse tasemel, sest poliitikasse minnakse ikkagi elatusraha teenima, mitte eesmärke seadma.

t
Toomas/ 20. veebruar 2019 12:51
OK aga mida siis selle pangalaenuga ära tehti ?, ja kas laenu võttes arvestati ka asjaoluga, et laen tuleb protsentidega tagasi maksta, või jäeti see väike nüanss "kahe silma vahele."
v
Valija peab muutma/ 20. veebruar 2019 12:32
Seda vanade tegijate vana elustiili. Valige EKRE !

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee