Maailm

TEISELE KATSELE: Bernie Sanders kandideerib taas USA presidendiks (12)

Toimetas Greete Kõrvits, 19. veebruar 2019, 18:38
Ehkki rahvasuus kutsutakse teda naljatamisi Kurjaks Vanaisaks, oli Bernie Sanders tänu oma progressiivsele poliitikale vähemalt 2016. aastal just noorte seas väga populaarneFoto: Reuters/Scanpix
USA poliitik Bernie Sanders teatas, et plaanib 2020. aasta presidendivalimistel Donald Trumpi vastu kandideerida. Sanders oli 2016. aastal Hillary Clintoni rivaal.

Sanders teatas oma plaanist telekanalile CBS antud usutluses. 77aastane Vermonti osariigi senaator ei kuulu ametlikult kumbagi kahest USA põhiparteist ning senatis seisab tema nime kõrval I ehk Independent – parteitu. Sotsiaaldemokraadist poliitik on aga poliitilistes küsimustes üldiselt demokraatide poolel, ehkki peavooluparteist siiski kõvasti vasakpoolsem.

Samal teemal

Sandersi häälekas toetus tervishoiusüsteemi reformimisele (USAs puudub riiklik ravisüsteem), vanemapalgale (mida USAs pole) ja teistele muudatustele, mida demokraatide partei paljude ameeriklaste sõnul piisava jõuga ei vea, tegi Sandersist noorte valijate seas omamoodi superstaari. Vanusele ja „pahura vanapapi“ imagole vaatamata.

Õieti on ameeriklasi, kes arvavad, et Hillary Clintoni kaotuses võiski osaliselt vastutada Sanders. Senaator ajas noored demokraadid nii äksi täis, et Clinton, kindel parteiliini ajaja, tundus igav valikuna. Lisaks keskendumine Clintoni kahtlastele e-mailidele ja muu Clintonit kajana saatev kriitika ning tekkiski suur seltskond, kes teatas: „Bernie või üldse mitte keegi!“ Ja jätsidki valimata või hääletasid protestiks Clintoni vastu üldse Trumpi poolt.

Eks on neid, kes nüüd Sandersi taaskandideerimise peale oigavad: jälle tuleb kõike segamini ajama. Kuid praegu pole enam 2016. aasta valimised, kus demokraatidel oli ainult kaks asjalikku kandidaati ette näidata ja üks neist oli „igav ja mainstream“. Seekordsed tuntumad kandidaadid on Sandersi retoorikast õppinud ja mõistnud, et noor valija on teistsuguse maailmavaatega kui demokraatliku partei toetaja, ütleme, 1990ndatel.

Kandidaadid esinevad nüüd kõik üsna progressiivsetena. Näiteks: varem end pigem tsentristina esitlenud Kamala Harris haarab võimalustest näidata end senisest vasakpoolsemana. Sandersi sütitavatele kõnedele pakub vastukaalu väga hea sõnamees Cory Booker, kes Sandersi sarnaselt, kirglikult (ja sarnaselt valjuhäälselt) rahvast üles kütta oskab. Booker on erinevalt Sandersist ka noor mees ja kuulub vähemusse – ta on mustanahaline.

Arvestades seda, et praegu pürgib demokraatide ridadest presidendi kohale mitu naist, kaks mustanahalist (Booker ja Harris) ning et kõik neist on tabanud ära noore valija huvi vasakpoolsema demokraatliku partei vastu, ei too Bernie Sanders ehk enam USA poliitilisse diskursusesse nii värskeid tuuli kui 2016. aastal. Demokraatliku partei võtmevalijad – rahvus- ja rassivähemused, naised ja noored – võivad paar aastat tagasi uuenduslikuna näinud Sandersis nüüd näha lihtsalt järjekordset vana valget meest, keda Valges Majas nende arust juba küllalt nähtud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee