Eesti uudised

Riigikohus tühistas korduvalt karistatud Vene kodaniku Eestist väljasaatmise (14)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 19. veebruar 2019, 11:09
RiigikohusFoto: Aldo Luud
Riigikohtu halduskolleegium tühistas teisipäeval politsei- ja piirivalveameti 2017. aasta 6. juulil tehtud otsuse teha lahkumisettekirjutus ja kehtestada sissesõidukeeld üle 30 aasta Eestis elanud Venemaa kodanikule. 

Samas ei muutnud riigikohus 1983. aastast Eestis elanud korduvalt karistatud Venemaa  kodaniku pikaajalist elamisluba uuesti kehtivaks. Pärast otsust peab politsei- ja piirivalveamet (PPA) hindama, kas talle on võimalik anda tähtajaline elamisluba.

Samal teemal

Venemaa  kodanik oli samal ajal vanglas, kui PPA tema suhtes eelnimetatud otsuse tegi. Varguste ja narkootiliste ainete valdamise eest oli teda korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras.

Teisipäevase otsusega selgitas riigikohus, et Euroopa liidu õiguse alusel on pikaajaliselt Eestis elanud välismaalastel tugevdatud kaitse riigist välja saatmise vastu. See tähendab, et kuriteos süüdimõistmine ei tohi isikule tuua automaatselt kaasa kohustust Eestist lahkuda. Kohustus lahkuda saab tekkida üksnes siis, kui isikust lähtuv oht on nii PPA otsuse kui ka kohtuotsuse tegemise ajal tegelik ja piisavalt tõsine. PPA otsus tunnistada kaebaja elamisluba kehtetuks oli õiguspärane, sest kaebaja kujutab enda kuritegeliku mineviku tõttu teataval määral ohtu avalikule korrale, kuid elaniku staatuse lõpetamine ja Eestist välja saatmine on mõjult erineva kaaluga. Kuna igasugune oht ei õigusta pikaajalise elaniku riigist välja saatmist, siis tühistas kohus Venemaa kodaniku lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu. 

Kolleegiumi hinnangul oli oluline arvestada kaebaja tegevustega viimase vanglakaristuse kandmise ajal. Kaebaja läbis sõltuvusrehabilitatsiooni programme, õppis eesti keelt ja tegutses vanglas kogemusnõustajana. Vangla võimaldas talle karistuse kandmist avavanglas ning töötamist järelevalveta väljaspool vanglat. Pärast PPA otsuse tegemist vabastas kohus kaebaja ennetähtaegselt vangistusest ning ta ei ole sellest ajast alates seadust rikkunud. 

Riigikohtu otsuse pärast peab PPA lahendama küsimuse, kas talle on võimalik anda tähtajaline elamisluba. Tähtajalise elamisloa andmisel muutub kaebaja staatus ning tal ei ole muu hulgas enam tugevdatud kaitset väljasaatmise vastu. Juhul, kui kaebaja peaks panema toime uue kuriteo, võib see kaasa tuua tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse tegemise.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee