Poliitika

POLIITIKUD ON PETISED JA LARISTAJAD: inimesed põhjendavad, miks nad valima ei lähe (171)

Johanna-Kadri Kuusk, 19. veebruar 2019, 13:26
HääletussedelFoto: Erki Pärnaku
Valimisaeg on kätte jõudmas, kuid on palju neid, kes ühel või teisel põhjusel ei hääleta. Õhtuleht uuris erinevas vanuses inimestelt, miks nemad tänavu valima ei kipu.

Kuigi põhjuseid valimas käimata jätmiseks on mitu, toodi kõige rohkem välja poliitikute kemplemist sooja koha pärast. Mitmed vastanud olid pettunud, et kandidaatide jaoks tundub see olulisem kui Eestis elu parandamine.

Lauri (27)

Samal teemal

„On erakondi, mille vaated klapivad minu omadega, kuid ma tunnen, et erakondades olevaid isikuid ei saa tõsiselt võtta. Poliitikutel peab ikkagi puhas taust olema. Ma ei ole ka varasematel kordadel hääletanud, sest mul ei ole selleks motivatsiooni olnud. Ma tahan, et erakonnad kulutaksid vähem raha enese promomisele, see raha võiks jääda tegudele.“

Kaidi (33)

„Mind on ära tüüdanud see pidev valimiseelne sebimine ja põhitööle mitte keskendumine. Kõik vaid lubavad populistlikke loosungeid, aga pärast valimisi käib üks kemplemine ja äraostmine, et kelle sõna jääb peale ning kes ja kus hea sooja koha saab. Minu meelest võiks riigikogu olla oluliselt väiksem ning rohkem kaasata erinevates küsimustes rahva arvamust, mitte ei peaks valima mingit parteid, kus on palju loosungeid, aga lõpuks realiseeritakse neist vaid vähesed või mitte nii, nagu algselt hääleandjad lootsid või aru said.

Ma tahaks valida mingit konkreetset ideed, mida tahetakse riigikogus muuta konkreetsel tõestatud viisil, et see muudab midagi paremaks, aga mul pole kindlust, et üksiküritajad suudaksid partei vastu midagi korda saata või et populistlikud lubadused saaksid rahalised katted õigetest allikatest.“

Merle (41)

„Esiteks pean ütlema, et ma olen olnud kunagi väga suur poliitikahuviline. Gümnaasiumi lõpuklassis oli lahe ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja, kes selle huvi tekitas.

Olin suur Isamaa pooldaja – 90ndate keskpaigas tehti poliitikas ikka suuri asju. Elu reaalselt muutuski poliitikute tegevuse tagajärjel.  Olen terve elu hurjutanud neid, kes valimas ei käi. "Ära siis vingu ka pärast," ütlesin alati teistele. Loomulikult käisin alati ka ise valimas ja jälgisin valimiste õhtul väga tähelepanelikult protsente.

Seekord on ju tegelikult valimiste tulemus juba ette teada. Kaks parteid on teistest ees, ent kumbki pole minu teema. Tean paljusid, muide, just ettevõtlusega seotud inimesi, kes kavatsevad anda oma protestihääle EKREle. Ka see on mulle vastuvõetamatu variant. Ma ei kavatse minna valima seni, kuni see praegune põlvkond poliitikast kaob. Need, kellel on juba Toompea toolil küünejäljed suurest kinnihoidmisest. Ootan väga aega, kui poliitikasse jõuab see paljukirutud lumehelbekeste-põlvkond. Neil on elust ja maailma toimimisest hoopis uus nägemus. Ja siis lähen mina ka taas valima.“

Juhan (61)

„Ega ma eelmine kord kah vist käinud. Valimine on väga vastutusrikas samm: vaat kui valid kogemata valesti ja võimule saab rahvavaenulik ning ebademokraatlik koalitsioon, kuidas suudaksin siis elada teadmisega, et olen midagi nii jõhkralt peesse keeranud. Valimistulemust saab muuseas mõjutada ka mitte valides – keegi saab häälekese vähem ja võibolla aitab see suuremat kurja ära hoida. Mittehääletajad võidavad alati, sest nende protsent on alati teistest suurem! Kes ei tahaks olla võitja?

No pole lihtsalt kedagi, kelle poolt tahaks hääletada, ei isikuid ega poliitilisi jõude. Kui aga tuleb e-hääletamisel korraga tuju, et hääletakse kellegi poolt, siis võibolla teen selle tembu siiski ära. Vakrat on ilgelt kotitud, vaat tema poolt hääletaksin ehk, lihtsalt haletsusest! Midagi kardinaalselt ühed valimised enam-vähem terves ühiskonnas ei muuda, nii et käigu seenele.

Oleksin hea meelega nõus oma hääle kellelegi maha müüma, kuid seda ei peeta ju eetiliseks/seaduslikuks. Aga ega ma odavalt oma häält müükski ja selle taha see demokraatiamoonutamine tavaliselt jääbki!“

Maria (97)

„Nad kõik on petised! Nad kõik tahavad vaid võõrast raha laristada, vastutada ei taha mitte keegi! Nad kõik on Eesti elu allavett lasknud, ma juba kohalike omavalitsuste ajal ei valinud ega taha nüüdki sellest midagi kuulda. Mõtlemisvõimega inimestest ei hoolita.“

Vanaproua oli valimisteema vältimiseks oma toast välja visanud ka raadio, mis on muidu tema lemmik meelelahutusallikas.

Elektrooniliselt on võimalik hääletada 21.–27. veebruaril, riigi valimisteenistuse poolt määratud hääletamiskohtades saab valimas käia 21.–24. veebruaril ja 25.–27. veebruaril võib kõikidesse valimisjaoskondadesse hääletama minna. Valimistulemused kuulutatakse välja 3. märtsil.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee