Elupäästja: Lembit Allikmets oli täpselt õigete oskustega täpselt õigel ajal õiges kohas. Foto: Tiit Tamme
Juhan Mellik 18. veebruar 2019 21:20
„Härrasmees kõrvallauas oli sellise näoga, et äkki tahaks oksendada,“ meenutab Lembit Allikmets peaaegu traagiliselt lõppenud söömaaega Pädaste mõisas mullu novembris. Oksendada härra tegelikult ei tahtnud, vaid oleks äärepealt lämbunud. Kiiresti vahele seganud Allikmets osutus tema päästeingliks.

„Härrasmees kõrvallauas oli sellise näoga, et äkki tahaks oksendada,“ meenutab Lembit Allikmets peaaegu traagiliselt lõppenud söömaaega Pädaste mõisas mullu novembris. Oksendada härra tegelikult ei tahtnud, vaid oleks äärepealt lämbunud. Kiiresti vahele seganud Allikmets osutus tema päästeingliks.

Hubane ja rahulik novembriõhtu. Lembit Allikmets, tema abikaasa ja veel mitu inimest on võtnud istet Pädaste mõisa restorani nurgalauas ja naudivad mitmekäigulist õhtusööki. Toit maitseb hästi, laudkond mõnuleb. „Proua mu kõrval ütles vist, et kõht on nii täis, enam ei jõua,“ meenutab Allikmets. Kõik inimesed laua ümber olid sümpaatsed ja toredad, arenes seltskondlik vestlus.

Keegi ei pannud tähele

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (15)

veganile 19. veebruar 2019 13:51
Veganid on ikka padu-ususekti kisakõrid. Iga kord see laiba-jutt! Aga kas tapetud taim ei ole laip? Või veel hullem - ajate elavale olevusele hambad külge! Muide, ka porganditükist võib lämbuda. Või on see vegani arvates eetilisem?
19. veebruar 2019 10:47
Ühest tükist kas ei peaks mittut enne ilma sisse mässima et leppida haua kohaga.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS