Kommentaar

Martin Mölder | Otsides nende valimiste teemat 

Martin Mölder, politoloog, Johan Skytte poliitikauuringute instituut, 18. veebruar 2019, 17:24
Üksikute valimislubaduste metsa ei pea proovima ära eksida, see juhtub iseenesest. Kui suur peaks olema päästjate või õpetajate palk? Kuidas eestikeelse haridusega või lasteaedadega täpselt on? Mis saab aktsiisidest, põlevkivist, Eesti metsadest? Kuidas reformida riiki, kust kuhu on vaja mitmerealiseid maanteid? Mis asi on toiduterrorism ja kas Eesti peaks oma idapiiri mineerima?

Detaile on lõpmata suur hulk ning lubadusi tulistatakse üksteise ja valijate pihta nagu kuulipildujatest. Kõige selle keskel ei ole paratamatult võimalik tervet lahinguvälja korraga näha. Kui aga oleks, siis millised võiksid olla need üldised teemad, mis valimisprogrammidest kõige kindlamalt läbi kumavad? Kuidas need erakondade vahel jaotuvad ning kui erinevad on valimisprogrammid tervikuna üksteisest?

Programme lugedes või valimisdebatte kuulates ei ole võimalik sellistele küsimustele üheselt ja läbipaistvalt vastata, sest informatsiooni on liiga palju. Kuid see ei tähenda, et neid vastuseid ei ole olemas. Teatud määral aitavad meid keele- ja arvutiteadlaste välja töötatud mudelid ning analüüsimeetodid. Needsamad, mille kaudu Google teab meile otsingutulemusi leida, Spotify uusi laule või Airbnb kortereid soovitada. Kuigi masinad ei tea sõnade tähendusest otseselt midagi, näevad nad info ülekülluses puude taga metsa paremini kui inimesed. 

Üheksa meelisteemat

Masinõppe meetoditega on võimalik tuvastada tekstides, nagu näiteks valimisprogrammides, sageli koos esinevaid sõnu, mis seeläbi moodustavad ühe eristuva „teema“. Samuti on võimalik hinnata kahe teksti omavahelist sarnasust lähtuvalt sellest, kui kaugel nende sõnavara vastava keele tähendusruumis paikneb. Arvuti abil tehtud tekstianalüüs on nagu teleskoop, mis aitab näha kaugemale kui palja silmaga võimalik. Mida on võimalik näha, kui erakondade valimisprogramme sellise teleskoobiga vaadata?

Arvutitega tehtav tekstianalüüs töötab seda paremini, mida enam on analüüsitavaid tekste. Siinkohal on vaadatud üheksa erakonna programme (kuus parlamendierakonda ja lisaks Eesti 200, Eestimaa Rohelised, Elurikkuse Erakond) vastavalt nende temaatilistele alajaotustele (kokku 299 eraldi tekstilõiku). Kui neid tekstilõike analüüsida, siis millised on need sõnade kogumikud, mis esinevad sagedasti koos ning moodustavad ühe „teema“?

Kasutades masinõppe meetodeid, sai erakondade valimisprogrammidest välja võetud üheksa teemat ning kontrollitud nende seost erakondadega. Niimoodi vaadatuna kumavad programmidest läbi järgnevad teemad (st. sõnade kogumikud): „kohalik poliitika“, „tervishoid ja sotsiaalne kaitse“, „julgeolek“, „lapsed ja pere“, „Eesti globaalses maailmas“, „riigivalitsemine“, „loodus ja loodusvarad“, „koolid ja haridus“ ning „ettevõtlus“. Just need on meie üheksa erakonna valimisprogrammide üheksa kõige silmapaistvamat teemavaldkonda.

Kõik erakonnad ei käsitlenud neid teemasid võrdväärselt ning oli näha, et mõni kuulub selgelt ühele või teisele erakonnale. Samas sai aga mõni teema võrdselt tähelepanu kõikide erakondade programmides. Loodust ja loodusvarasid puudutav teema oli kõige selgemalt seotud Elurikkuse Erakonnaga ning olulisel määral paistis see silma veel ka roheliste ja Vabaerakonna programmides.

Ettevõtluse temaatika kumas läbi ennekõike Isamaa ja Reformierakonna programmidest, mõnevõrra vähem Keskerakonna, Sotside ja Eesti 200 programmidest ning oli väga vähe esindatud EKRE, Elurikkuse Erakonna, roheliste ja Vabaerakonna valimisprogrammis. Julgeolekust rääkisid enam kõik parlamendierakonnad peale Vabaerakonna. Tervishoid ja sotsiaalne kaitse oli selgemalt näha EKRE, Sotside, Vabaerakonna ja Keskerakonna programmides ning kohalikule poliitikale pöörasid tähelepanu ennekõike Sotsid ja Keskerakond.

Haridusest räägivad kõik

Koolid ja haridus oli aga teema, mis oli üpriski samaväärselt olemas kõikide erakondade programmides ning kui peaks välja tooma ühe kõiki erakondi võrdväärselt siduva teemavaldkonna, siis oleks see just haridus. Teiseks peaaegu kõiki erakondi siduvaks teemaks oli lapsed ja pere, mis esines üpriski samas mahus kõikides programmides.

Ainsa erandina paistis silma Elurikkuse Erakond, kes sellele temaatikale praktiliselt üldse tähelepanu ei pööranud. Uustulija, Eesti 200, paistis aga silma sellega, et tema programmis kumas ülekaalukalt läbi teema, millele seda defineerivate sõnade puhul oli kõige raskem sisulist ühisnimetajat leida. See asjaolu võib peegeldada fakti, et Eesti 200 programm oli võrreldes teiste erakondadega keeleliselt niivõrd teistsugune.

Lõpetuseks, kui vaadata valimisprogramme tervikuna, siis kui erinevad nad üksteisest olid? Iga sõna tähendus sõltub kontekstist, kus seda kasutatakse. Keele- ja arvutiteadlased on eesti keelt analüüsides määratlenud ära need kontekstid, milles ühte või teist sõna kasutatakse ning lähtuvalt sellest on võimalik hinnata sõnade ja tekstide omavahelist sarnasust. 

Taoliselt vaadatuna paistavad silma kahe erakonna programmid – kõikidest teistest on väga erinevad EKRE ja Elurikkuse Erakonna valimisprogrammid. Samuti on nad ka üksteisest väga erinevad. Kõige sarnasemad on aga ühelt poolt Keskerakonna ning Sotside ning teiselt poolt Reformierakonna ja Isamaa programmid. Ilmselt oleks nende kahe paari sees kõige lihtsam programmilisi kokkulangevusi leida, kui peaks minema koalitsioonikõnelusteks.

Täpsemat informatsiooni selle analüüsi kohta on võimalik saada siit: https://martinmolder.com/blog/valimisprogrammid2019/

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee