Maailm

Kes saab Venemaa juhiks pärast Vladimir Putinit? Ikka Putin! (46)

Aadu Hiietamm, 19. veebruar 2019, 08:15
KAS 2008. AASTA KORDUB? Venemaa peaminister Dmitri Medevedev (vasakul) ja president Vladimir Putin (paremal). Nende vahel seisab Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. 2008. aastal vahetasid Medvedev ja Putin ametid. Analoogilist stsenaariumi peetakse võimalikuks ka 2024. aastal. Foto: AFP/Scanpix
Mullu märtsis ligi 77 protsendi häältega Venemaa presidendiks tagasi valitud Vladimir Putin ei saa põhiseaduse järgi 2024. aastal toimuvatel järgmistel valimistel uuesti kandideerida. Seetõttu kaalutakse Kremlis praegu tema võimu säilitamiseks erinevaid võimalusi, kirjutab Prantsuse ajaleht Les Echos. 

Venemaad juba ligi 20 aastat juhtiv Vladimir Putin saab 2024. aastal, kui toimuvad järgmised korralised presidendivalimised, 72aastaseks. Praegu kehtiva põhiseaduse järgi ta nendel valimistel kandideerida ei saa. Ja kuigi vanus lubaks Putinil minna väljateenitud vanaduspensionile, ei usu keegi, et ta seda ka teeb.

Kremlis on jutud Putini pensionile minekust tabuteema. Selle asemel otsitakse aktiivselt võimalusi praeguse presidendi võimule jäämiseks ka pärast 2024. aastat. „Kes tuleb pärast Putinit? Loomulikult Putin!“ arvab tundmatuks jääda soovinud endine presidendi administratsiooni liige, kes on säilitanud läheduse võimudega. 

Samal teemal

Les Echos tsiteerib ka võimuringkondadesse kuuluvat hästi informeeritud Vene ajakirjanikku, kellele Putin oli mullu öelnud: „Ma ei saa olla desertöör, sest minu missioon ei ole veel täidetud.“

Kas 2008. aasta kordub?

Esimeses järjekorras mõeldakse Kremlis praegu 2008. aasta stsenaariumi kordamisele. Ka siis oli Putin olnud kaks perioodi järjest president ning põhiseaduse järgi ei saanud ta kolmandat korda järjest presidendiks kandideerida. Seetõttu lasi Putin presidendiks valida oma sõbra, peaministri ametis olnud Dmitri Medvedevi ning hakkas ise peaministriks. Neli aastat hiljem, 2012. aasta valimistel lasi Putin end uuesti presidendiks valida ning andis peaministri koha uuesti Medvedevile. 

Teise võimalusena on vaatluse all idee luua  Putinile uus ametikoht, mis oleks 2024. aastal valitava presidendi omast kõrgem. Täpsemalt loodaks midagi ülemnõukogusarnast ning selle juhiks valitaks Putin. 

Väärib tähelepanu, et Venemaa presidendi abi Vladislav Surkov avaldas läinud nädala esmaspäeval ajalehes Nezavissimaja Gazeta provokatiivse artikli „Putini kauakestev riik“, milles seisab, et Venemaal on nüüdseks valmis saanud uut tüüpi riik  – Putini riik, kuid selle täisvõimsusele jõudmine on alles kaugel ees.

Surkovi kinnitusel on Putini riigi ainulaadne ja peamine voorus oskus kuulata ja mõista rahvast ning sellekohaselt ka toimida. Ähvardusena näib aga Surkovi mõte, et pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa hakanud taastuma ja pöördunud tagasi oma loomuliku ja ainsa võimaliku olukorra – suureks kasvava ja maid kokku korjava rahvuste ühenduse – juurde.

LIITRIIGI IDEE: Valgevene president Aljaksandr Lukašenka teatas eelmisel reedel Sotšis kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kui rahvas seda soovib, siis on Valgevene valmis Venemaaga ühinema.Foto: TASS/Scanpix

Kolmanda variandina tuleb kõne alla Venemaa ja Valgevene liitriigi lõplik vormistamine. Niisugune liitriik on paberil olemas juba paarkümmend aastat, kuid tegelikult pole sellest veel eriti asja saanud. Eelmisel nädalal kohtus aga Putin Sotšis Valgevene presidendi Aljaksandr  Lukašenkaga ning viimane teatas mõnevõrra ootamatult, et kui rahvas seda soovib, siis on Valgevene valmis Venemaaga ühinema.  „Meie kaks võiksime kasvõi homme ühineda, meil probleeme ei ole. Kas teie – venelased ja valgevenelased –, olete aga selleks valmis?“ jättis Lukašenka küsimuse üles.

Välistatud ei ole monarhia taastamine

Päris välistatud ei ole ka monarhia taastamine. Sellise ideega tuli juba 2017. aasta suvel välja Moskva patriarhaadi välissuhete osakonna esimees, Volokolamski metropoliit Ilarion, kes on Vene kirikuhierarhias tähtsuselt teine mees. Ta kuulutas, et poleks paha taastada Venemaal monarhia. Metropoliit Ilarion rõhutas, et monarhia on riigikord, millel on võrreldes kõigi teiste riigivalitsemise vormidega eelised. Eeskuju on Putinil võtta Prantsusmaalt, kus aastatel 1848–1852 presidendiks olnud Charles-Louis-Napoléon Bonaparte kuulutas end keisriks ja jäi troonile kuni 1870. aastani.

Ilarioni seisukohavõtu järel asuti Vene ajakirjanduses kohe arutlema, kes võiks olla järgmine tsaar. Tooni andis Aleksandr Prohhanov ajalehe Zavtra blogis. Ta rõhutas, et tsaariks sobib vaid eriline inimene nagu Vladimir Putin, kes tõi Venemaa rüppe tagasi Krimmi. Prohhanov lisas, et patriarhaadile lähedastes ja monarhia taastamisest unistavates ringkondades nimetatakse üha sagedamini Venemaa praegust presidenti Vladimir Vladimirovitš Putinit kui võimalikku esimest Vene monarhi Putinite dünastiast.

Vene sotsioloog Igor Eidman kirjutas seejärel Facebookis, et faktiliselt Venemaal juba eksisteerib absoluutne monarhia ning jäänud on see vaid seadustada ja nimetada Putini üks tütar troonipärijaks. 

Putin on üldjuhul hoidnud oma kaht täiskasvanud tütart kiivalt meedia tähelepanu eest. Seda ootamatum oli mullu detsembris telekanalis Rossija näidatud uudislõik, milles presidendi noorem tütar Katerina Tihhonova rääkis oma tööst Moskva instituudis Innopraktika. Kohe seejärel hakati Venemaal spekuleerima võimalusega, et Putin näeb järgmise presidendina nooremat tütart Katerinat. Teemast võttis kinni ka Saksa konservatiivne päevaleht Die Welt, mis avaldas artikli „Vene spekulatsioonid: kas Vladimir Putin valmistab tütar Katerinat oma järeltulijaks?“ 

46 KOMMENTAARI

k
kolla 19. veebruar 2019, 14:13
Soomlased hädas venemaalt tulevate hulkuvate koerte karjadega.
r
ruudi 19. veebruar 2019, 12:34
Võime kiibitseda aga EL juhib äpu Putin on Venemaa toonud paraski juurest sõõgilaua äärde ja kaardimängus on üsna kibe käsi Hiinas juba on monarhia Aga järgmiseks vene presidendiks saab Lukasenko poeg
Loe kõiki (46)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee